Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. Sõnade kadumist keelest on väga vähe uuritud. Sõnu peetakse keelest taandunuks, kui üldkeele sõnaraamatud neid enam ei esita. Nt porikuu oktoobri tähenduses (Rooma kalendrinimed tunginud kogu Euroopa kultuuri, oma vanad nimed taandunud); kõhnret `paharet, vanakuri' (puudub ÕS06-s) Vananenud sõnade hulgas tehakse traditsiooniliselt vahet historismide ja arhaismide vahel. Historismid tähistavad denotaate, mida tänapäevasel vaatlushetkel enam olemas ei ole (võivad küll esineda nt muuseumieksponaatidena), nt vart 'ühest puust rehepeksuvahend', koot 'endisaegne rehepeksuriist', ruhi 'küna; puutüvest õõnestatud lootsik'. Historisme kasutatakse siis, kui viidatakse ajaloolistele denotaatidele. Arhaismid on sõnad, mille denotaadi tähistamiseks on olemas uued tähistusvõimalused. Nt hüüs 'varandus', viss 'kindel', uur `kell', trotuaar `kõnnitee'. 15. Laenude liigid.
jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Pärisnimed jagunevad objektiklassinimeks (inimkond), üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju. On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid). Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut. Kas inimkond on nimi? Keele seisukohas neid nimeks lugeda ei oska. Definitsiooni tuleb täpsustada, et inimkond oleks välistatud. Nimed võivad olla mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi? Nt August Kitzberg. Üksikobjekti erilised nimed
t t g u u u s s 4. Aktor t t a u t s 5. Implitsiitne pealtnägija a v 6. Implitsiitne lugeja t e Lugeja k s t G.Prince. “Narratology: The Form and Function of Narrative” lisab mittemõistva lugeja ja nullastme narratatori, kes teab vaid jutustaja sõnade denotaate, mitte konnotatsiooni. 9. Proppi "funktsioonide" retseptsioon narratoloogias (vt ka Nöth) Prantslased innustusid Proppi ideedest. Nad jätkasid katseid leida loo v jutustusse elementaarühikuid. Proppi mudelit ei saa üksüheselt narratiivi üle kanda, seda tuli muuta. Mõjutused ja Levi-Straussi müüdiuurimisest. Proppi mudel mäletatavasti süntagmaatiline, kujutab endast funktsioonide järgnevust. Prantslased püüavad
annaabi.ee 
