elu ja tööga seotud dilemmasid. Esimene käsitletav probleem puudutas Rebeccs Dennetit, kes töötas ühes suures pangas osakonnajuhatajana. Tema ülemus, kogenud juht, rääkis talle, et osakond, mis oli selleks ajaks veidi üle aasta töötanud, suletakse 2 kuu pärast. Ülemus palus Dennetil hoida informatsiooni salajas, kuna olulised paberid olid veel vormistamata. Dennet nõustus seda tegema. Kahe päeva pärast küsis Denneti kolleeg, kas naine teab osakonna sulgemisest. Kuni naine kõhkle, jätkas kärsitu kolleed: ,,See on tõsine teema. Vabu töökohti ei ole siinkandis kuigi palju. Kas ma pean jõupingutuste pealt kokku hoidma? Kas tead midagi?" Siinkohal tekkibki küsimus, mida Dennet oleks pidanud tegema? Õige olnuks muidugi ausalt vastata lõppude lõpuks ta ju teadis sellest. Samuti olnuks õige olla lojaalne oma sõpradele ja kolleegidele. Ka oleks olnud õige vaikimine
eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust.
paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust (2) peegeldused (reflections) ehk teadvustatus oma vaimsest teadvustatusest ning viimase sisu © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
