Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina. Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu:
NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4. kuidas on produktsioonibioloogia valdkond seotud jätkusuutliku arengu küsimustega? Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub kaudselt tugevat mõju kõigile elusorganismidele.
Põhilised lämmastikusisaldavad allikad atmosfääris on tööstuse gaastijäätmed ning küttuse põletamisprodukt. Gaasijäätmetes on sobilikud tingimused nitrosoühendite lähteühendite sünteesiks. Nitrosoühendid atmosfääris ei ole stabiilsed. · Nitrosoühendid mullas- lämmastiku sisaldus mullas on määratud järgmiste protsessidega: orgaaniliste ainete mikrobioloogilise lagundamisega, nitrifikatsiooniga ja denitrifikatsiooniga. Amiinide moodustamine mullas toimub keemiliste ühendite või orgaaniliste ainete lagundamisel. Nitraatide põhiline allikas on põllumajandus. · Nitrosoühendid vees- põhilised nitrosoühendite ja lähteühendite allikad on vees tööstusettevõtete, põllumajandusettevõtete jäätmed, lämmastiku väetised ning mürkkemikaalid. Nitrosoühendite süntees vees on tingitud mikroflooraga, vee pH alandamisega, kliima tingimustega
2. Nad võivad täita ökoloogilise koridori funktsiooni, aidates liikidel Ammooniumlämmastik, nitraadid liivakivialadel liikuda aga ei oma tähtsust liigi paljunemises. (jääaja järgne elustik Pinnasesse või veekogudesse Ürgorud (sageli tektoonilistes lõhedes) laiemad (kuni 5 km) ja Eestis) Denitrifikatsiooniga atmosfääri. sügavamad sest maapind oli kõrgem kui praegune erosioon 3. Nad võivad täita barjääri, tõkke, filtri rolli liikide liikumise teel Lämmastikuringe Ürg-Neeva (maantee, jõgi). Bioloogiline sidumine Kujunesid ka klindilahed
Enamus taimi eelistab lämmastikku nitraadi kujul kuid hakkama saadakse ka ammooniumiga. Happelistes muldades on nitrifikatsioon aeglane ja taimed kasutavad eelistatult ammooniumit. Denitrifikatsioon Denitrifikatsioon on protsess, mille käigus redutseeritakse nitraat (NO3-) lämmastikdioksiidiks (NO2), seejärel lämmastikmonooksiidiks (NO) ja viimaks molekulaarseks lämmastikuks (N2). Denitrifikatsiooniga tegelevad teatud anaeroobsed bakterid, kes kasutavad lämmastikuühendeid oma hingamisel elektroni aktseptorina. Aeroobselt hingavad organismid kasutavad selleks otstarbeks teatavasti hapnikku. Seega on tegemist hingavate organismidega, kes saavad ühe glükoosi molekuli lõhustamisel 36 ATP-d kuid kes ei kasuta hingamiseks hapnikku. Selliseid organisme nimetatakse anaeroobseteks hingajateks
membraanne fosforüülimine. Elektronide lõppaktseptoriks on nitraat, mis redutseerub mitmes etapis kuni gaasiliste produktideni: NO, N2O, N2. Denitrifitseerijatel on ka nitriti edasine redutseerimine gaasideni seotud ATP sünteesiga membraansel fosforüülimisel. Denitrifitseerijad on nt Pseudomonas denitrificans, P.Stutzeri, Bacillus licheniformis, P.aeruginosa. kui nitraati on palju ja H-doonorit vähe, siis võivad eralduda ka osaliselt redutseeritud produktid. Denitrifikatsiooniga kaasneb prootonite pumpamine läbi membraani. Selle arvel sünteesitakse ATP. Sulfaatne hingamine. Vastavate bakterite levik looduses. Sulfaatsete hingajate lemmikud oksüdeeritavate ainete hulgas. 25 Kõik taimed, loomad ja bakterid vajavad väävlit ja enamus neist on suutelised assimilatoorselt redutseerima sulfiidini. Sulfaatide assimilatoorsel redutseerimisel moodustuv H2S lülitatakse kohe AH-sse.
vlja. Taimestik-pinnasfiltri tphimte seisneb reovee puhastumises bioloogiliste, keemiliste ja fsikaliste protsesside tulemusel reovee filtreerumisel lbi pinnase. Erinevad uurimused on nidanud taimestik-pinnasfiltrite eriti head sobivust reoveest tahke ja lahustunud orgaanilise aine, lmmastiku ja fosfori eemaldamiseks. Taimestik-pinnasfiltrites eemaldatakse reoveest lmmastik taimede ja mikroobide poolt assimileerimisega, nitrifikatsiooniga/denitrifikatsiooniga, lendumisega, ioonvahetusega. Nendest olulisemad on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Efektiivsus. Taimestik-pinnasfiltrid puhastavad heitvett hsti hljuvast ja lahustunud orgaanilisest ainest, samuti tvestavatest mikroobidest. Lmmastiku ja eriti fosfori eemaldamise efektiivsus heitveest varieerub sltuvalt materjalidest, millest filter koosneb, ja ajast, mis heitvesi filtris viibib. Samuti on oluline heitvee temperatuur.