5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis tekib tänu veresoonte epiteelirakkude lõhkemisele (verevalumid). Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. · Abdest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Selts: Rhodobacterales · Siia kuuluvad fotosünteesivad purpursed mitteväävlibakterid Rhodobacter ja Rhodovulum. · Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi. Selts: Sphingomonadales · Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene. · Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide. Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt
lämmastikuühenditeni ja protsessiga kaasneb prootongradiendi tekitamine membraanile ning membraanne fosforüülimine. Elektronide lõppaktseptoriks on nitraat, mis redutseerub mitmes etapis kuni gaasiliste produktideni: NO, N2O, N2. Denitrifitseerijatel on ka nitriti edasine redutseerimine gaasideni seotud ATP sünteesiga membraansel fosforüülimisel. Denitrifitseerijad on nt Pseudomonas denitrificans, P.Stutzeri, Bacillus licheniformis, P.aeruginosa. kui nitraati on palju ja H-doonorit vähe, siis võivad eralduda ka osaliselt redutseeritud produktid. Denitrifikatsiooniga kaasneb prootonite pumpamine läbi membraani. Selle arvel sünteesitakse ATP. Sulfaatne hingamine. Vastavate bakterite levik looduses. Sulfaatsete hingajate lemmikud oksüdeeritavate ainete hulgas. 25 Kõik taimed, loomad ja bakterid vajavad väävlit ja enamus neist on suutelised assimilatoorselt
(NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e. anoksilistes) tingimustes, mida peamiselt kohtab maismaal liigniisketes tingimustes ja veekogudes, leiab aset protsess, mille käigus orgaanilisest ainest pärit lämmastik uuesti atmosfäärifondi naaseb – denitrifikatsioon. Sellega tegeleavad denitrifitseerijad bakterid, näiteks Pseudomonas denitrificans. Denitrifikatsioon on mineraalne hingamine, milles orgaanilise aine vesinikult võetavate elektronide lõppaktseptor on nitraat (NO3-), mis järk-järgult redutseeritakse kas dilämmastikoksiidiks (N2O) või molekulaarseks lämmastikuks (N2). 76 ÖKOLOOGIA (LTOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2019. a. 1. Ökoloogia – aine, alajaotused; 2
annaabi.ee 
