Mullastik- lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarjus Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- ühesugulised, õites näha vaid väike punane emakasuue Viljad- pähkel, TAMM Quercus Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt Puu võra- Lehed- heitlehised, ühekojalised Õied- ühesugulised Viljad- tõru, kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suure idulehed Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed PÖÖK Fagus Mullastik- happelist viljakat mulda Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult Puu võra- Lehed- munajaselleptilised, teravaservalised, heitlehised, vahelduvad lihtlehed, ühekojalised Õied- ühesugulised, Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga PÄHKLIPUU Juglans Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- poolvarju, päikesepaistelist
kasvukohatüübis [6]. Haava erakordselt head kasvuvõimet näitab haavikute aastane juurdekasv, mis riigimetsades on keskmiselt 6,8 m³ ja erametsades keskmiselt 6,1 m³ hektari kohta [17]. Meie kodumaistest puuliikidest ületab haaba vaid hall lepp, mille aastane juurdekasv riigimetsades on 6,1 m³/ha ja erametsades 7,3 m³/ha (#3). Põõsana ja sambana. Ekstreemsetes oludes (metsade leviku põhjapiiril, mägedes, soolakmuldadel jm.) kasvab haab madala jändriku põõsana. Soome dendroloogid [9] on kirjeldanud eriti madalakasvulise haavavormi P. tremula f. sallensis. See on ühe-kahe meetri pikkuste okstega ja ainult kümne sentimeetri kõrgune põõsas, kelle lehed sarnanevad tavalise haava omadega. Niisugune leiti Värriö uurimisjaama lähedalt Sallast, samasugust maad ligi roomavat vaiphaaba on Soome üliõpilased leidnud veel õpperetkel Koola poolsaarele Tshuna tundrast. Lehtede kuju ja suuruse järgi on haaval kirjeldatud mitu vormi (#4). Suur osa neist on
subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on aga perekonna süstemaatika üsna keeruline ja erinevate autorite käsitluses tihti isegi vastandlik. Ameerika dendroloogid käsitlevad liike laiemalt, Euroopa dendroloogid kitsamalt. Erinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) Carpinuseks nimetasid valgepööki juba antiikteadlased, Plinius jt. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega
· Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Quercus - ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad enamasti kõrgetd puud ja põõsad. Liigitunnuste muutlikkuse ja perekonnasisese ristumise tõttu eristatakse perekonnas u. 200800 liiki, mis on peamiselt levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. · Lehed on heitlehistel e. suvehaljastel liikidel hõlmised või servast hambulised ning
annaabi.ee 
