Climatic conditions Food supply Natural enemies CLIMATIC CONDITIONS Temperature Insects in general have a comparatively small range of temperature within they are most active. For most species it`s between 10°C to 35°C. But there are exceptions Hymenopterous parasites, flatheaded and roundheaded bark borers. Melanophila consputa Lec. Western pine beetle Dendroctonus brevicomis Moisture Forest insects are affected directly by moisture and indirectly by its effect upon their host Light Light plays an important part in regulating the activities of various insects. Trees exposed to the full sunlight are more susceptible to attack by certain flatheaded borers. Many moths are strongly attracted to light. Moths around a light Click to edit Master text styles Second level
Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal.
Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor). Pungasid ja võrseid kahjustavad mähkurlaste männi-virvemähkur, männi-vaigumähkur ja männi-ladvamähkur röövikud. Männivaksiku (Bupalus piniaria) vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja
ohtlikke tüvekahjureid leidub ürasklaste, pihklaste, siklaste ja puiduvaablaste hulgas. Ürasklasi (Scolytidae) on Eestis vähemalt 64 liiki, millised asustavad enamasti surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, elades koore all või puidus. Vaid vähesed liigid võivad asustada kasvavaid puid ja olla seega metsakahjureiks. Ohtliku- mad metsale on ca 15 liiki. Üraskid on väikesed 1....9 mm pikkused tumedad mardikad. Suurim üraskiliik on 6.....9 mm pikkune hiidürask (Dendroctonus micans), väikseimad on 1-1,5 mm pikkused kääbusüraskid (Crypturgus). Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu kogu nende elu. Iga liik asustab kindlaid puuliike ja kindlat osa puust. Paljud ürasklased asustavad puud hulgakaupa, sobiva puu leidmisel eritavad esmasasustajad teatavat liiki lõhnaaineid (agregatsiooniferomoone), mis meelitab ligi liigikaaslasi. Haude rajamisel närib emane putukas emakäigu ja muneb selle külgedele näritud lohkudesse
annaabi.ee 
