väljasadenemist. 7) Valkude termiline Esimene katseklaas: Munavalgu lahus muutus denatureerimine ja 2 ml munavalgu kuumutamisel häguseks, kuna lahustuvuse sõltuvus pH-st lahust, 1 ml valgud denatureerivad kõrgel kontsentreeritud temperatuuril, äädikhapet. Teine denatureerumisele kaasneb katseklaas: 2 ml tavaliselt ka valgu munavalgu lahust väljasadestumine. Munavalgu lahuses koos äädikhappega ei toimunud muutusi. 8) Valkude sadestamine 2 ml munavalgu Lisasin orgaanilist solventi orgaaniliste lahustitega lahust, etanooli, kuni munavalgu lahusele ning tekkis
lahusest väljasadenemist. Valgulahuses on nii globuliinid kui albumiinid. 7) Valkude Esimene Munavalgu lahus muutus termiline katseklaas: 2 ml kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerimi munavalgu lahust, denatureerivad kõrgel temperatuuril, ne ja 1 ml denatureerumisele kaasneb tavaliselt lahustuvuse kontsentreeritud ka valgu väljasadestumine. Munavalgu sõltuvus pH-st äädikhapet. Teine lahuses koos äädikhappega ei katseklaas: 2 ml toimunud muutusi.kuumutamisel valk munavalgu lahust denatureerub, happelise pH juures ei sadestu välja, sest lahustub vees. 8) Valkude 2 ml munavalgu Lisasin orgaanilist solventi munavalgu
Võrdleme kuidas pH ja pI mõjutavad valgu termilist denatureerimist. Kasutatud ained: kaks katseklaasi: Esimesesse: 2 ml munavalgu lahust, 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Teisesse: 2 ml munavalgu lahust Töö käik: Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril, denatureerumisele kaasneb tavaliselt ka valgu väljasadestumine. Munavalgu lahuses koos äädikhappega ei toimunud muutusi, see tähendab, et valgu sadestumist ei toimunud. Mis toimus valguga mõlemas katseklaasis ja mis ainult haooega katseklaasis? Äädikhappelisamisega me muutusime lahuse pH, aga ilma selleta toimus valgu denaturatsioon. Äädikhape võib olla denatureerivaks faktoriks, aga kuumutamisega toimib reaktsiooni pidurdavaks teguriks ja toimub pöörduv valgu struktuuri taastamine
erinevaid rasvhappeid. Madalal temperatuuril sünteesitakse lühikese ahelaga ja lahustuvaid (unsaturated) rasvhappeid, temperatuuritõusu korral aga lahustumatuid, pika ahelaga rasvhappeid. Muutused membraani lipiidses komponendis ei vaja üldjuhul uute ensüümide sünteesi, kuna vastavate ensüümide aktiivsust mõjutab temperatuur. Termofiilsetel arhedel on membraani stabiilsus kõrgel temperatuuril tagatud tänu eeter-lipiidide kasutamisele membraanis. Temperatuuritõus viib valkude denatureerumisele ning selle tulemusena väheneb raku metaboolne aktiivsus. Põhimõtteliselt tõuseb ensüümi aktiivsus temperatuuri tõstmisel 10°C võrra ligikaudu 2-korda. Ülempiiriks on ensüümi stabiilsus. Seega kaasneb temperatuuritõusuga üle kriitilise väärtuse valkude denatureerumine, mille tulemusena raku metaboolne aktiivsus väheneb. Termofiilsete bakterite ensüümid on termostabiilsemad tänu mittekovalentsetele interaktsioonidele aminohapete vahel
annaabi.ee 
