- 12.sajandist. Vanimad Eestis leitud mündid on keisriaegsed rooma mündid - leitud Lõuna Eestist. Edasi järgnevad Bütsantsi, Pärsia ja Araabia mündid. Suur müntide vool algas IX sajandil Idast ja lõppes XI sajandil araabia maailma tabanud majandusliku ja poliitilise kriisiga. Need nn. kuufa mündid (hõbe dirhemid) on pärit mitmesugustest Ees-Aasia muhamediusuliste vürstide riikidest. XI sajandist alates on ülekaalus anglosaksi ja saksa denaarid (pennid). Peale müntide on leitud hulgaliselt vermimata hõbedat kas valatud või tahutud kangides, võrukujulisekskõverdatud või vormituis tükkides. Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja vihte. Ei ole aga võimatu, et üldtuntud münte anti ja võeti vastu kaalumata. Eesti oma
Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha emiteerimise ainuõigus ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni keskpanga antud volituse alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 9. Raha ajalugu Eestis Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti aladele ~2000 aastat tagasi (Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani olid käibel erinevad vallutajariigi rahad (Rootsi, Vene, Saksa, Poola), kuid keskajal kasutati ka Lääne-Euroopa linnriikide valuutat (Lüübeki, Ojamaa jms). Viimased mündid vermiti Tallinnas 1681. aastal. • Esimene oma raha periood: 1918–1940 1918
Tallinna marka. Hõbemark jagunes 16 loodiks, see omakorda 4 kvintinit, see 4 penni. Kuldmark jagunes 24 karaadiks, see 12 graani Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16
annaabi.ee 
