Eeesti paikneb tabelis ühe kulla ja hõbedaga neljakümne kuuendal kohal. Meist ühe koha eespool on Läti, kes sai ühe kulla, hõbeda ja pronksi. Olümpia läks lõpuks nii, nagu Hiina liidrid seda lootsid. Võistlused pakkusid emotsioone, tseremooniad olid vaatemängulised, võistluspaigad maailma tipptasemel. Pealekauba Hinna võitis rohkem kuldasi kui ükski teine riik. Pekingit väisas suur osa maailma tipp-poliitikutest, kardetud poliitilisi demostratsioone ei toimunud. Rahvusvahelise Olümpiakomitee president hinnang olümpiale oli ,,tõeliselt erakordsed mängud", mis sisuliselt tähendaski kõigi aegade paremaid mänge. Olüpiamängude lõputseremoonial antakse teatepulk edasi Londonile. Järgmine suveolümpia toimub 2012. aastal Londonis. Need on kindlasti hoopis teistsugused mängud kui Pekingis. Kindlasti sobib see ka meie sportlastele kuna kliima on peaaegu sama, mis meil ja ajavöönd Suurbritannias on vaid kaks tundi taga meie ajast
Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult häälestatud ega soovinud Suurbritannia nõrgenemist, tänu sellele jätkus drednootide ehitamine. Sel ajal lõppes kuninganna Victoria valitsemisaeg (1837-1901), lõppes viktoriaanlik ajastu. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Toimus palju demostratsioone sulfrazettide poolt, kes taotlesid hääletamisõigust naistele. Prantsusmaa: 20. Sajandi algul oli Prantsusmaal III Vabariik. Liberaal-demokraatlik reziim oli sunnitud tagasi lööma rünnakuid nii paremalt kui vasakult. Paremal pool olid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust Saksamaa üle ning kes esinesid monarhistlike, katoliiklike või bonapartistlike loosungite all, vasakul aga mitmesugused sotsialistlikud rühmad.
süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, seal ta aga vabastati. Oma neljandal reisil 10 (1502-1504) ei saavutanud Kolumbus midagi ja peale seda ta unustati ning 20. mail 1506 Valladolis ta suri. (Christopher...1992:206), (Kolumbus...1989:665). 2. AMEERIKA AVASTAMINE 2.1. AMEERIKA AVASTAMINE VIIKINGITE POOLT* Kolumbuse päev on paraadide ja rõõmu päev. Ükski neist pole kaasa toonud nii võimsaid demostratsioone kui 1965. aastal. Need olid itaalia päritolu ameeriklaste demostratsioonid teooria vastu, mis oli juba ammu tuntud, kuid sai äkki uut toetust, mida tuli võtta tõsiselt. Nimelt oli just kaks päeva enne Kolumbuse päeva ilmunud ajalehes "New York Times" artikkel, mis pani kihama itaallatest ameeriklaste meeled, kes ei tahtnud endalt lasta ära võtta oma Genova Kolumbust. See artikkel, mis oli kirjutatud New Havenis 10. oktoobril, algas kinnitusega: "Yale´i Ülikool tegi
annaabi.ee 
