Vene väkke võeti umbes 100 000 eestlast, kellest langes umbkaudu 10 000. Vene-Saksa konfliktis hoidsid eesti poliitikud Venemaa poolele, kuna leidsid, et Eesti ühendamine Saksamaaga tooks kaasa rahvuse hääbumise saksastumise läbi. (Revolutsioonijärgne olukord ja I maailmasõda 19071917 [WWW]) 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatuse ja kokkukukkumise äärel. Majandus oli ruineeritud , tootaine- ja kütusevarud lõppemas. Sõjavägi demoraliseerus, sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle poole miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvuslastele. Paljud riigid kuulutasid välja iseseisvuse. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 30) 6 Kokkuvõte Referaadi kirjutamisel sain palju uut teada Eesti ajaloo kohta eriti, mis toimus aastatel 1905 1918. Sain teada selle aja poliitika kohta ja Rahvusliku liikumise kohta
Garnisonis olid 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suurimad Garnisonid paiknesid Narvas,Tartus,Valgas ja Võrus. 1917.a. alguses oli Eestis üle 100 000-nde suurune Vene sõjavägi. Mobiliseeriti 100 000 eestlast, kellest langes rindel umbes 10 000 , neist paljud sattusid sõjavangi ja said viga. 1916 lõpuks oli Venemaa välja kurnatud , majandus ruineeritud ja tooraine ning kütusevarud lõppemas.Sõjavägi demoraliseerus ning üle poole miljoni neist lasid lihtsalt jalga omavoliliselt. See oli ka veneaja lõpp aasta hiljem kuulutas Eesti välja omariikluse ja sama tegid ka paljud teised riigid.
Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides
annaabi.ee 
