lõpetada töö?Ajaarvestamise korralus on lihtne,vähe kirjatööd ja kulutusi;Etteantud tööaja jooksul saab paindlikult anda lisakorraldusi kui selleks on vajadusi.Puudused:Ei motiveeri töölist tööaega efektiivselt kasutama, sest puudub tööaja piirang;Mahukas bürokraatia,sest tuleb kirjeldada kõiki võimalikke juhtumeid, mis tööülesande täitmisel võib vaja minna;Eeldab pidevat järelvalvesüsteemi,mis läheb kulukaks.Selline palgasüsteem võib luua olukorra viilimiseks ja see demoraliseerib töölisi. Raske tagada töö täitmine tähtajaks,sest eelarvutuse alusek on keskmine eeldatav ajakulu toodangu ühikule. Vajaliku seadmete arvu määramisel arvutan pingigruppide kaupa,neil pinkidel töödeltavate toodete töötlemise ajanormidest ja pingi efektiivsest tööajafondist aastas, tundides. Tootmisjaoskonna projekteerimine ja töö organiseerimine. Tehniline ülesanne. Tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia.
südamelähedased ja käegakatsutavad. Kõndides Eesti ilusates metsades ja randades, võib vahel tekkida sama suur ahastus kui mõne suure katastroofi puhul. Kuidas on võimalik, et eesti inimene ise lagastab omaenda metsaaluse või kauni rannariba? Kuidas on võimalik, et see, kes pillub prügi, ei taipa, kuidas tema hoolimatu ükskõiksus, pahatihti lausa ülbus kahjustab loodust, ohustab kaaselanikke ning demoraliseerib ühiskonda? Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline
euro (aga kui tegemist on poliitilise opositsiooniga, siis võidakse ka 68 eurot maksva kringli väidetavalt korruptiivse söömise-söötmise pärast pidada ridamisi kohtuistungeid Alar Nääme süüasi). Tavaliste inimeste (ohvrite) elus ongi enamus pettusi sellised, mis jäävad alla 80 000 euro. Ühiskond on saanud väga tugeva signaali, et pettust ei karistata ja ohvritele midagi ei heastata et selline ongi riigi seisukoht. See demoraliseerib ühiskonda. Võlausaldajate liidu juht Marie Rosin ütleb Virkko Lepassalu artiklis: "... selline piiri seadmine väiksema kahju kannatanute suhtes on muidugi sügavalt ülekohtune." Eesti õiguskaitsesüsteem ongi asunud seda laadi ülekohtu kui mitte seadustamisele, siis seaduspärastamisele. Äärmuslikule subjektiivsusele ning süü ja karistuse ebaproportsionaalsusele pandi Eesti kohtutes alus juba aastaid tagasi. Marko Püüa kirjutab artiklis "Poest
annaabi.ee 
