tekib ca 2 000 000m3 aastas), põhk (teraviljakoristuse kõrvalsaadus 3000 kg/ha) ning muudetud maakasutusest tulenevatel märgaladel kasvatatav biomass (roog, hundinui, paju.) Eesti vajadustest võib sellise päritoluga biomass katta kuni 55% elektrienergia vajadustest (Mander jt 2001). Siinses tekstis ei peatu me detailsemalt puidujäätmete ning põhu võimaliku energeetilise kasutamise temaatikal, vaid demonstreerime võimalusi, mida annab Eesti keskkond märgalatekkelise energeetilise biomassi tootmiseks. 4.2. Mäld ehk märgalapõld Eestis on praegu ainsateks arvestatavateks biomassi kasvukohtadeks põllud ja metsad. Nagu näitab ökoloogiline maastikuanalüüs, on Eestis potentsiaalseid mälde, märgalalisi taimede kasvukohti ligi 600 000 hektarit. Märgaladel on taimekasv märgatavalt intensiivsem ning märgalaline ökosüsteem loob eeldused kümneid kordi intensiivsemaks CO2 sidumiseks, kui
,,Selleks, et teha lõpp korralagedusele...", ,,Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem...", ,,Teie probleemile on kiire ja lihtne lahendus..." vms. * Kasulikkuse selgitamine Kuulajate veenmiseks oma idee või toote headuses selgitatakse (kui võimalik, näidatakse), miks see on kasulik: ,,Et võiksite veenduda...", ,,Selleks, et saaksite võrrelda...", ,,Et saada kinnitust...", ,,Et vabastada teid kahtlustest, demonstreerime.. ." * Kuulajate kaasamine Kõhklejaid innustatakse tegutsema. Neile sisendatakse, et tehtud investeering (raha, aeg, energia) on kasulik ja seda ei tule kahetseda: ,,Nüüd, kus te olete veendunud, et ... ning teate ka sellele lahendusi...", ,,See on parim valik, mida te võisite teha..." vms. Veenmiskõne puhul võib kasutada nii argumenteerimist kui ka emotsionaalseid lugusid. Informeerivad kõned Loengud ja ettekanded on informeerivad kõned, mille eesmärk on teabe edastamine.
Tavaliselt on Euribori ühekordne muutus küllalt väike, näiteks 0,6 protsendipunkti ja võib esmapilgul tunduda, et see ei saa laenukoormusele palju mõjuda, kuid see pole nii. Pikaajaliste laenude korral tingivad väikesed muudatused laenutingimustes küllaltki suure muutuse. Võite selles kergesti veenduda, kasutades eespool kirjeldatud pankade laenukalkulaatoreid, varieerides selles väikese suuruse võrra intressimäära. Demonstreerime seda ka järgmise näitega. (vt ka märkus 2.6.3). Näide 2.7.13. Volli võttis 25 aastaks eluasemelaenu 60 000 EURi nominaalse intressimääraga 5,4% igakuise kapitalisatsiooniga. a) Leida igakuise osamakse suurus, nominaalne kuumaksete kogusumma ja kogu laenu nominaalne intress, b) Mitu protsenti suureneks kogu makstud intress, kui Euribor oleks antuga võrreldes 0,6 protsendipunkti suurem? Lahendus. a) Siin
Kui N1 a +b on lõplik (siis N2 on lõpmatu), tähistame ak = k−1 2 k−1 ja bk = bk−1 ning valime nk ∈ N2 nii, et nk > nk−1 (kui k > 1). (Selgitage sellise nk valiku võimalikkust!z) Tulemusena saadav üksteisesse sisestatud lõikude jada omab teoreemi 2.18 põhjal täpselt ühte ühist punkti c. On jäänud kontrollida, et limk→∞ xnk = c (tehke läbi!z). 2.2.5 Reaalarvu kümnendesitus Järgnevalt demonstreerime koonduvusteooria printsiipide rakendamist, selgitamaks reaal- arvude üht esitusviisi – esitust lõpmatute kümnendmurdudena. Olgu z0 ∈ N0 ning z1 , z2 , . . . numbrid hulgast {0, . . . , 9}. Moodustame jada (an ), kus z1 z2 zn an := z0 + + 2 + ...+ n (n ∈ N0 ) . 10 10 10 Paneme tähele, et jada (an ) on kasvav (kontrollida
annaabi.ee 
