rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa. Näitavad asesõnad demonstratiivpronoomenid viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele see, too, sama, seesama, toosama, teine, muu niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline nisuke, nihuke, niuke, sihuke, siuke Küsivad-siduvad asesõnad interrogatiivrelatiivpronoomenid esinevad lauses kahes eri funktsioonis Umbmäärased asesõnad indefiniitpronoomenid on suhteliselt heterogeenne asesõnade rühm,
võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita. 54. Teksti sidusus. Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus.
tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele. 4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune 5) küsivad-siduvad (interrogatiiv-relatiivpronoomenid) Küsivad-siduvad asesõnad on kes, mis, kumb, missugune, milline, mäherdune, misuke (kõnek), mitu, mitmes, mitmendik. Asesõnad mitu ja mitmes esinevad ka umbmääraste asesõnadena. Asesõnade kes ja mis on nimisõnalised küsivad-siduvad asesõnad ja neid saab kasutada
Mamwu k (niilusesahata, Kongo DV) mudo ngburu reli 'üks terve inimene, '20' Universaalsus ERAND- piraha k (muura, Brasiilia) ainult relatsioonilised väljendid. puuduvad numbrid. Seega kui on vaja seletada kui palju midagi on, siis saab seda seletada läbi selle, mille suhtes teda on rohkem või vähem. Pronoomenid Suletud klass Grammatiline funktsioon: substantiivi asemel Demonstratiivpronoomenid (eri kaugustel asuvad objektid, tihti kohasuhete alusel). Nt siin ja seal. Demonstratiivpronoomeni näiteid Kalaallisuudi k (eskimo-aleuudi, Gröönimaa) Vertikaalne orientatisoon kanna 'too seal all' pinnga 'tii seal üleval' Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga)
annaabi.ee 
