mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa
mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis – valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa
vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. 1937. aastal vastuvõetud põhiseaduse muudatused: 1) President- Valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. 2) Kitsendused demokratismis- Valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. 3) Rahva algatus oli täielikult likvideeritud, rahvahääletus sõltus presidenti otsusest, kärbiti rahvavalimisõigusi. 4) Kodaniku põhiõigused- Jäi välja streigiõigus; trükivabadust, sõnavabadust ja ühinemisvabadust on valitsusel luba piirata. Riigikogu VI koosseis: Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende
annaabi.ee 
