Valged lõid oma kaitseks organisatsiooni Ku Klux Klan, mis algul kaitses valgeid, hiljem muutus rassistlikuks organisatsiooniks, kes seadis eesmärgiks valgete eraldamise neegritest. Tänapäeval on uueks probleemiks Ladina Ameerika sisserändajad. 19. sajandi teisel poolel algas ka teiste Lääne riikide demokratiseerumine. Kanada, Austraalia, Uus Mermaa võtsid sama süsteemi omaks, mis oli Inglismaal. 20.sajandi algul demokratiseerusid põhjamaad: Norra, Island (iseseisvus 1918), Rootsi, Soome (oli tol hetkel vene riigi koosseisus). Prantsusmaa demokratiseerumine toimus 19. sajandi teisel poolel. Itaalia demokratiseerus 20. sajandi algul. Saksa keisririik oli osaliselt demokratiseerunud ja osaliselt mitte. Ida-Euroopa demokratiseerumine toimus hiljem. Pärast esimest Maailmasõda lagunesid Vene impeerium, Saksa impeerium ja Austria-Ungari (tekkis Tsehhoslovakkia). Suurim demokratiseerumise laine oli
riigid. Poliitilises elus sai osaldeda üha enam inimesi. Sõjakogemus andis mõista ,et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed. Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid
Too näiteid erinevatest riikidest. Teise maailmasõja järel laines demokraatia paljudes Euroopa riikides, mitmes Kolmanda Maailma riikides ja isegi Jaapanis tänu Ameerika survele. Poliitilises elus sai osaleda üha rohkem inimesi kuna langetati valijate vanuse alamäära, stabiliseerus erakordlik süsteem ja riigi valitsemine muutus stabiilseks. Kuigi kommunistide mõju oli Itaalias tugev, jäi seal püsima demokraatlik riik. Aga Hispaamia ja Portugal demokratiseerusid alles 1970. aastal. Suurenes ametiühingute mõju. 10, Võrdle erinevate Euroopa riikide arengut. Mis võimaldas mõnedel riikidel kiiremat aarengut? Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA.Nad suutsin kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandust. Elutaseme tõus. Tugevnes maailma positsioon. Olid erinevad kompaaniad kommunistide vastu. Suurbritannia oli võimsuse tipul, olles saavutanud võidu Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi
polnud võimalik vanaviisi juhtida. 2. Demokraatia laienemine. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond. Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Valuutafond. Edasi liiguti heaoluühiskonna poole ning esimesena
annaabi.ee 
