Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad. NSV LIIDU LAGUNEMINE. Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone. Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a
(Kennedy) ja NSVL (Nikita Hrustsov). Sel hetkel oli maailm tuumasõja lävel. USA kuulutas välja karantiintsoonid ümber Kuuba laevad patrullisid, et takistada NSVLi uute laevade saabumist Kuubale. Mõlemad osapooled pingutasid, et tuumasõda ära hoida. Kuuba kriis lõppes sellega, et USA andis kinnituse, et ta ei ürita Kuuba valitsust kukutada ja NSVL viis oma raketid Kuubalt minema. II pool Praha kevad ehk Tsehhoslovakkia (kaardil 2A, 1968). 1960ndate lõpus algas demokratiseerumisprotsess, mille eesotsas oli Dubcek, kes oli küll kommunist, aga hakkas rääkima sellest, et tuleks rajada inimnäoline sotsialism (sõnavabadus, tsensuuri vähendamine, mitmeparteisüsteem, lahkuda VLOst). NSVL ei olnud jällegi rahul, sest oleks mõjusfääri kaotanud. Viis oma väed Tsehhoslovakiasse ja igasugune püüdlemine demokraatia poole tallati maha. Üheks oluliseks tulemuseks oli ka NSVLi poolt välja kuulutatud Breznevi
poliitilisorganisatsiooni. Kõike aeglasemalt kasvas majandus Suurbritannias. Põhjuseks oli koloniaalsüsteemi lagunemine, mis Inglismaale tähendas impeeriumi lagunemist ning Balti rahvaste ühenduse ümberorganiseerimine rahvaste ühenduseks. Inglismaal säilis pm kahparteisüsteem- konservatiivid, leiboristid. Liberaalid ei omanud mingit tähtsust. (1953- Elisabeth II) Kuni 70ndate aastateni olid Hispaania ja Portugal diktatuuririigid. Siis toimusid seal revolutsioonid ning algas sealgi demokratiseerumisprotsess. Euroopas loetakse murranguliseks aastaks 1968, kui teravnes põlvkondade vaheline konflikt ning Pariisis toimusid noorte rahutused. See konflikt sai vaikse alguse juba 50ndate a lõpus, kui USA-s tekkis bohheemlaslik liikumine, mille ideeliseks juhiks sai Ginsberg. Tekkisid nn “Kolm M-i” Marx, Mao ja Marcuse. Marcuse filosoofia räägib ühemõõtmelisest inimesest ning kutsub noori üles võitlema ühemõõtmelisuse vastu. Ühiskonna mässumeelsus avaldus hipiliikumises, rokifestivalides