kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad
Poliitikas üha enam domineerima hakkavad Aasia riigid loovad turgudel vajaduse uute partnerite ja suhete leidmiseks. Ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv – on Demokratiseerumine maailmas jätkub visalt – liigitub ohuna, võimalus spetsiifili turvateenuseid pakkuvatele kuna demokratiseerumisest sõltub see, kui paljude riikidega on ettevõtetete (küberturve, piraatlus). läänelikel demokraatiatel, sh Eestil, ühisosa. Valitsuste usalduse vähenemine – on võimaluseks Finantsvaldkonna suurem reguleerimine – on oht, kuna valdkonna organisatsioonidele, (Eesti kontekstis) kes soovivad esile suurem regulatsioon mõjutab ettevõtete laenutingimusi ja investorite kutsuda muutusi nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil. huvi Eesti vastu.
arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures kasutati eri ajastute stiilielemente, enamasti lähtudes ehituslikust praktilisusest, mistõttu võib sel perioodil rääkida arhitektuuri demokratiseerumisest. Eri stiilide osakaal ei olnud võrdne ja peamine rõhk langes keskaja eeskujudele, neogootika kujunes olulisimaks suunaks, vastanduses klassitsismile. See väljendus näiteks individualiseeritumates ja eripärasemates fassaadides, mis sobisid kokku romantismiajastu vaimuga vabama ja lüürilisema suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil
sotsioloogilise uurimuse koostisosaks * kuidas muutub ühiskond? Kas mingis teatud suunas? * mis on selle muutuse ajendiks? * kuidas peegeldub muutus erinevates üksikutes ühiskondlikes nähtustes ja ka inimeste teadvuses? # ka: kuidas jäävad mõned nähtused endisteks vaatamata muutustele? Paul Willis (1977): Learning to Labour: - vaatamata ühiskonna ja haridussüsteemi formaalsest demokratiseerumisest taastoodab hariduse sfäär eksisteerivat klassistruktuuri teistel viisidel! => ka siis, kui vaadatakse seda mis ei muutu, on muutuse teema implitsiitselt sees - sotsioloogia põhiküsimuseks on ühiskondlik kord: ,,kuidas on ühiskond võimalik?" Seetõttu küsitakse ka, mis viisidel ü/k muudub ja muutuste käigus ikka püsima jääb * (nagu varem öeldud: ü/k struktuur = see mis püsib, kuigi inimesed vahetuvad!) # (st
annaabi.ee 
