Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"demokraatne" - 5 õppematerjali

Ajaloo töö-sõjad
2
doc

Ajaloo töö: sõjad

5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis ­ kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased ­ kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre ­ millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned?

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Demokraatia
1
doc

Demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
AT7 küsimused ja vastused
3
doc

AT7 küsimused ja vastused

· III põhiseadus ­ 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit ­ oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935­1940. · Kaarel Eenpalu ­ Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis ­ aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk ­Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu ­ Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit ­sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika ­ Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011

Informaatika → Andmeturbe alused
91 allalaadimist
Eesti vabariik 1920-1940
3
doc

Eesti vabariik 1920-1940

· III põhiseadus ­ 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit ­ oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935­1940. · Kaarel Eenpalu ­ Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis ­ aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk ­Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu ­ Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit ­sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika ­ Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

Esteetika. Ilu nagu õnngi peitub aatomite harmoonilises struktuuris. Üksnes see, mis on loodud entusiasmiga, on tõeliselt ilus. Demokritose õpetus on ainus järjekindel süsteem antiigis. Mõju tänapäevani. SOFISTID Sofia - tarkus, sofistai - tarkuse õpetaja. Teised filosoofid püüdsid neist eemalduda. 500-449 e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad. Ateenast sai Kreeka poliitilise- ja vaimuelu keskus. Kujunes kõrgkiht - rikas, luksuslik, huvi hariduse vastu. Demokraatne kord vajas kõneosavaid poliitikuid. Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga

Filosoofia → Filosoofia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun