Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad totalitaarsed riigid hoopis midagi muud ning petavad nii paljusid. Tänapäeva demokraatlikutes riikides valitseb vabadus ja totalitaarsed riigid tasakaalustavad meie maailmapilti võrdsusega. Tegelikkuses valitsevad valitsused tihtipeale rahvale võimalikult värvikalt illusioone ette maalides ja neid mõjutades oma soovitud otsuste poolt hääletama. Ühiskonnas on olemas nii võrdsus, kui vabadus, kuid suurem osa neist mõlemast on siiski vaid näiline.
protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, relvade kogumine. Demokraatlikud liikumised 1960.aastate teisest poolest asendasid demokraatlikud liikumised senist põrandaalust noorsooliikumist. See oli aeg, mil NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikutes liikumistes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseermine. Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus. 1972.aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Avalik vastupanuliikumine 1978.aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik
See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum
annaabi.ee 
