Inim- ja kodanikuõiguste olukord USAs 20. sajandil: muutused ja nende põhjused Inim- ja kodanikuõigused on tänapäeval olemas peaaegu kõikidel inimestel. Inimõiguste definitsioonis on kirjas, et inimõigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Demokraatlikus riigis on need õigused sündides garanteeritud. Nii on see ka ühes kõige demokraatlikumas riigis maailmas Ameerika Ühendriikides. Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud. 19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke. Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti
võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega
aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu. 2 VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega.