Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid. Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest 2.2 Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus- valitsemisasustuste omavaheline tööjaotus on pidurdusmehhanism mis takistab poliitilise võimu konsentratsiooni. Võim on lahutatud a)seadusandlikuks(parlament, volikogud) b) täidesaatev(valitsus) c)kohtuvõim President a) määrab peaministri kandidaadi
Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses.
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920