riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem · Suhtuti väga demokraatiavastaselt · 20ndatel sai konservatismi suurimaks vastaseks sotsialism. Kardeti revolutsiooni · Liberaalid üritasid USA mõtteviisi ja elu muuta ajakirjade, jazzi, tehnika ja riietumisstiiliga. · Kõike seda tehti, et muutusi läbi suruda ja vabameelsemat ühiskonda saavutada Aitäh kuulamast!
kommunistliku ideoloogia suhtes. 5)Moraal- on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond. 6)Töö- on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatism kuni teise maailmasõjani: Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid, et lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad kitsastest omahuvidest ega pööra tähelepanu kogu ühiskonna jaoks olulistele asjadele. Seetõttu pooldasid nad valmistsensusi. Erinevalt liberalistidest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja
võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Konservatismi areng ® Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine ® Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli ® Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism Konservatism ja demokraatia n 19. sajandi algusest Teise maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, mis pidanuks kindlustama, et vaid vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada n Pärast Teist maailmasõda võttis konservatism omaks valitseva demokraatiakäsitluse, kuid leiab, et selle laiendamisest tuleks loobuda. Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist.
annaabi.ee 
