Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile. Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes. Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kindlaks ja see tekitabki lahkarvamusi, millega demokraatia ümber lükatakse. Üldiselt aga
tavalisi kodanikke, halli massi jne. Kui sellekohast kirjandust uurida, siis võib üsna kergelt tekkida petlik mulje, et eliit oleks nagu masside (?) poolt demokraatiast välja tõrjutud. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi, vähemus- ja huvigruppe, kusjuures rikkad ja haritud on kõikides võimuorganites esindatud veel kõige võimsamalt. Hoolimata sellest käsitletakse demokraatiata rahva enamuse lahutamatu omadusena ja osana ning iga selle liige ise mõtestab enda jaoks lahti, mis see demokraatia on, ning sel moel moodustub tervik, demos, kes ise ka määrab, mida see demokraatia siis tähendab. Väikeste osadena selle ebamäärase demokraatia hulgas on ka need täpsemad demokraatia määratlused, mille annavad erinevad teadlased, ideoloogiad või poliitikud. Niisiis, pigem on nii, et uurides rahvast ja ühiskonda,
15. Millele võib Euroopa Liidus kehtida alandatud käibemaksumäär? 16. Kui palju on Euroopa Liidu minimaalne käibemaksumäär? 17. Kellest sõltub Eesti maksukoormus põhiliselt? Arutlusteemad Euroopa arenenud riikide migrandisõbralikkuse tagajärjed. Kas kõikide Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide liikmelisus on õigustatud või on Euroopa Nõukogus ka riike, kus on inimõigustega probleeme? Kas Eesti tegelikkus vastab Euroopa sotsiaalhartale? Demokraatiata ühiskonnad tänapäeva maailmas. Kas Eestile on vaja Euroopa Liitu või Euroopa Liidule Eestit? Kas Euroopa Liit diskrimineerib uusi liikmesriike? Kas Euroopa Liit võib muutuda föderatsiooniks? Millised on Euroopa Liiduga liitumise negatiivsed mõjud? Kas kõigis hinnatõusudes on süüdi Euroopa Liit? Kas Eestit võib tabada massiline sisseränne vaesematest riikidest? Euroopa Liidu plussid ja miinused.
annaabi.ee 
