Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust
(28. juunil 1914. aastal tappis Sarajevos serbia rahvusest tudeng Gavrilo Princip ertshertsog Ferdinandi.) Järelikult oli õigus neil, kes väitsid, et Entente' riigid tegid Saksamaast ja saksa rahvast patuoina, kellele pandi vastutus kümnete miljonite inimelude eest. Selline ebaõiglus põhjustas Saksamaal rahulolematust Weimari Vabariigi ja selle demokraatliku elukorraldusega. Aastatel 1919-1922 leidsid Saksamaal aset mitmed mässud ja riigipöördekatsed. Peamiselt osalesid neis armeest demobiliseerunud sõdurid, kes rasketes majandusoludes ei leidnud tööd ja kes kogu oma energia kulutasid selleks, et terroriseerida kaaskodanikke. 1920. aasta kevadel üritasid nad haarata võimu (nn. Kappi putsch). Veidi varem, 1919. aasta jaanuaris korraldasid Saksa kommunistid (nemad olid loonud Spartacuse-nimelise liidu) oma võimuhaaramise katse. Kõigele lisaks pandi Saksamaal toime rohkesti poliitilisi mõrvu, mille ohvriteks langesid eelkõige need poliitikud, kes sõlmisid Entente´ga vaherahu. 1919
5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast, kellega on tegu, sest kindlasti väärivad nemad oma nimetust kuulsad Eesti punkarid. Nad on oma tegutsemisaja jooksul jõudnud palju korda saata ning siinkohal üritan välja tuua nende tähtsamad tegemised ning nende loomingu perioode. Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky said tuttavaks 23. juuni 1984a. Muuga jaanitulel. Tõnu oli just demobiliseerunud Punaarmeest. Villu oli oma kambaga muru peal, muidugi olid nad täis metalli ja peas olid vikerkaarrevärvi harjad. Kui Tõnu, lühikeste mustade juuste ja valge ülikonnaga kutt, neile ligi astus ja lausus: "Tere, ametivennad!", näis see väga naljakas. Kohe küsis Tõnu, kas nood usuvad ka anarhiasse ning seletas teistele oma põhiideed ära. Siis alles nägid Villu ja ta sõbrad, et sel mehel on tõsi taga.
annaabi.ee 
