reformideta. USA-s võeti vastu nn "Uus kurss", mis eeldas, et riigi majandust kontrollib riik. Ida-Euroopas oli üheks riigiks, kus säilis demokraatia oli Ts- ehoslovakia. Majanduskriis tuli alistada kas kehtestades diktatuur või pidi riik hakkama juhtima majanduselu. Demokraatlikud riigid, mis olid sündinud pärast I maailmasõda, omasid vähest demokraatliku kogemust, ning seetõttu oli diktatuuril sedavõrd kergem võimule tulla. Pikemat demkraatia kogemust omavad riigid suutsid paremini säilitada demokraatiat. Nendeks riikideks võib lugeda USA, Prantsusmaa ja Suurbitannia. Demokraatia säilimisele aitas ka kõvasti kaasa ka see, kui kaua oli oldud demokraatlik riik. Diktatuurid olid mõeldud püsima niikaua, kuni ületatakse majandusraskused. Kuid paraku nii see igalpool ei läinud. Muidugi tekitas ka I maailmasõda suuri raskusi riikidele nende iseseisvuse säilimise ja majandusliku stabiilsuse osas
olnud naabrid. See pani aluse šveitslaste neutraliteedi pooldamisele. Mitte pooli valides ja eraldiseisvaks jääde õnnestus neil vältida sõda. Neutraliteet, föderaalsus ja otsene demokraatia on šveitslaste jaoks väga olulised. Need kolm faktorit pakuvad stabiilsust ja turvatunnet ning kaitsevat väliste agressorite eest. Šveitsis korraldatakse referendumeid aastas 3-4 korda kaalukamate ja probleemsemate otsuste tegemiseks. Otsene demkraatia on üheks peamiseks põhjuseks miks Šveits ei ole täna Euroopa Liidu liige. Kui 1992-aastal viidi Šveitsi läbi referendum, kas liituda Euroopa Majandus Alaga, otsustas 50,3% inimestest, et nad ei taha ja sellega lükati liitumine edasi. Šveitslased kardavad oma neutraliteedist ilma jäämisest, et neid sunnitakse võtma seisukohti ja valima pooli, aga seda nad teha ei taha. Liitudes Euroopa Liiduga pole nad oma otsustes enam vabad ning sunnitud ajama Euroopa Liidu välispoliitikat.
,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted. Sõjalised organisatsioonid · 1949 NATO- Põhjuseks: NKLi tõrjumine, Ajendiks: Tsehhoslovakkia riigipööre ja Berliini blokaad. Peahoone Brüsselis. Väejuhataja alati USAst ja peasekretär Euroopast. · 1955 VLO- Varssavi lepingu rganisatsioon
o SM liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama alasid o SMga rahulepingut ei sõlmitud, aga talt nõuti reparatsioone 1945-1946 Nümbergi protsess o Maailma ajaloos esimene kord, kui mõisteti sõjakurjategijate üle kohut o Tribunal ehk kohus oli rahvusvaheline (USA+PM+IM) o 6 tippjuhti mõisteti poomise läbi surma o Sõjakuriteod kuulutati aregumatuks o 1945 asutati ÜRO riikidevahelise rahu ja demkraatia kaitseks o Töötati välja ,,Inimõiguste deklaratsioon" Eluolu II MS ajal: o Toiduainete defitsiit- inimestele jagati kaarte. Eelkõige tuli varustada rinnet. o Kadusid ära tarbekaubad- puudusid vabrikud ja töölised, sest kõik rindel. o Vanu riideid hakati taaskasutama o Poest osteti enne sõda suhkrut ja tikke II MS tulemused: o Totaalne sõda- tekivad suured okupeeritudalad. Elanikkond oli sunnitud sõjaga elama.
annaabi.ee 
