olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud. Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest. Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna, lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt “Phaidros”`est, kus hinge vaadeldi tekkimatuna, kõneletakse “Timaios”`es sellest, kuidas jumalik demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt jagamatust ning alati samana püsivast olemusest (ideed), ja teiselt poolt sellest, mis kehades on allutatud pidevale jagunemisele (meeleliselt tajutava maailma loomus), ning nendest kahest moodustanud segu, mis kujutas endast midagi keskmist, vahepealset kahe esimese alge vahel. Esimest alget nimetatakse antud juhul “samasuseks” (tauton), teist “teisitisuseks” (heteron),
ühiskonnaliikmed, domineerivalt ihaleva hingega inimesed küll ehk teistest enam. Hing Seisus Voorus mõistuslik valitsejad tarkus söakas sõjalis-administratiivne vaprus õiglus ihalev tootjad, demiourgos`ed mõõdukus Õiglusest kui riigi voorusest sai Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mõõdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on üksteisega harmoonilistes suhetes, see tähendab antud juhul aga – loomupärastes valitsemis- ja allumissuhetes. Mis omakorda eeldab, et iga indiviid on paigutunud oma loomupärastele eeldustele vastavasse seisusesse ja omaltpoolt varustatud “õiglase
sellist, mis tõele sarnaneb. Järgnevalt esitataksegi üks kosmogooniline müüt, kuid peale eeltoodud mööndusi on raske öelda, kui tõsiselt Platon siin väidetut võtab. Ahvatlevana tundub võimalus vaadelda “Timaios”`t Platoni analoogina Parmenidese poeemi teisele, põhiosas mittesäilinud jaole, kus Parmenides andis surelike arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister). See, et siin kõneldakse maailmaloomisest, tegi just “Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui maailmaloojast ei iseloomustata siin jumalikku demiurgi tema loomistöös mitte suveräänse loojana. Platoni kirjelduse kohaselt on demiurgi loomistöö seotud viimasest sõltumatute eeltingimustega
annaabi.ee 
