- eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salaklausel
Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a) Kõikidele riikidele kirjutati ette: 1. reparatsioonid 2. erinevad territoriaalsed liidendused maade ümberjagamine Rumeenia kaotas NSVL Bessaraabia alad sinna loodi Moldaavia NSV Soome kaotas NSVL Karjala koos Viiburi linaga, veel kaotas Soome väljapääsu Valgele merele San Francisco AEG: 1951.a Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel 1. Jaapan demilitariseeritakse 2. Demonteeriti Jaapani sõjatööstus 3. Jaapanisse jäid USA sõjabaasid 4. Jaapan tunnustas Korea iseseisvust 5. Jaapan tunnustas NSVL õigust Lõuna-Sahhariinile ! NSVL ei kirjutanud rahulepingule alla ning see on tänapäevani sõlmimata II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. ÜRO loomine (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) asutamiskonverents leidis aset 1945. aasta aprillis (see, et ÜRO luuakse otsustati aga 1942
17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid suur osa Ida-Poolast läheb NSV Liidule, 4) NSV Liit saab endale Ida-Preisimaa2, 5) Saksamaa demilitariseeritakse ja natside üle mõistetakse kohut, 6) NSV Liidul lubatakse oma tsoonis võtta reparatsioonimakse. See pidi tagama Saksamaa rahumeelsuse. Entnazifizierung und die Nürnberger Prozesse Sõjas jäid süüdi sakslased, täpsemalt siis natsionaalsotsialistid. Teisi sõjakuritegusid ei arutatud, olgugi, et NSV Liit (Katõni massimõrv, massivägistamised Ida-Preisimaal, Berlinis ja Budapestis3, poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas, linnade
annaabi.ee 
