igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine
Oma välispoliitilisi huve realiseeris USA Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi. Antud perioodil olid USA huvid suunatud ka Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922. aastal sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping, millele kirjutasid alla Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan. Selle lepinguga nähti ette mererelvastuse piiramist, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimist ning Jaapani vägede väljaviimist Vene Kaog-Idast. Suurbritannias arendati peale esimest maailmasõda demokraatiat. Meestele anti üldine valimisõigus alates 21. eluaastast. Naistele anti piiratud valimisõigus alates 30. eluaastast. Selleks et valida, pidi naine omama varandust või ülikooliharidust. 1928. aastast said naised üldise valimisõiguse alates 21. eluaastast. Toimusid muudatused senises parteisüsteemis. Kui
Talvesõja ning Jätkusõja vahel olnud aega hakati kutsuma Vaherahuks (Välirauha). Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses Teise maailmasõja laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks. Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist.
annaabi.ee 
