· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted.
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad.
16.Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab? Voolugeneraatoris muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Selle töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. 17.Mis on ja milleks kasutatakse trafosid? Trafo abil tõstetakse ja alandatakse vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust. Trafo töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil 18.Mis on magneetumine ja kuidas saab magnetit demagneetida? Magneetumine on magnetiliste omaduste saamine. Magnetit saab demagneetuda, kui seda tugevasti koputada või kõrgel temperatuuril kuumutada.
8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru- reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen- damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12In. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. 27. Segaergutusega alalisvoolugeneraator (lk 97 joonis 5.10) Kaks ergutusmähist: rööp- ja
Väliskarakteristik (joonis 5.8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru-reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen-damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12I n. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. Segaergutusega alalisvoolugeneraator Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog
annaabi.ee 
