ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi · Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, see kestab 2 minutit, nähakse fantastilisi pilte · Teises staadiumis jõuab inimene uinumise staadiumi, mis kestab 20 minutit · 3. ja 4. staadium on koos, nim deltauneks ehk sügavaks uneks, unes käimine ja rääkimine, kestab 30 minutit Paradoksaalne ehk sügav uni ehk REMuni Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk
sellele, mis esinevad ehmumisel. Une teine staadium · aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (Kkompleksid), · üksikud deltalained · silmade liigutused on kadunud. · lihastoonus mõõdukalt alanenud. Une kolmas staadium · Deltalainete osakaal EEGs on 2050% . 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks. Une neljas staadium Deltalaineid on EEGs üle 50%. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. REMuni Normaalselt tekib esmakordselt keskmiselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus · ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. · väga madala lihastoonusega; · kiireid silmade liigutusi, REMepisoodi ajal kiired silmade liigutuse ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; 9
Unehäired Normaalse une struktuur (mREM-une faasid, REM-uni, neurofüsioloogiliste parameetrite tsirkaadsed muutused) Faasid. Esimene staadium: Ärkvelolekust uneseisundisse. Teeta-lained. Lihastoonuse alanemine. Kiirete silma liigutuste kadumine. Teine staadium: Silmade liigutused kadunud, K-kompleksid. Unespindlid Kolmas staadium: Delta lainete osakaal 20-50%. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse sügavaks e aeglaseks e deltauneks. Neljas staadium: deltalaineid üle 50%. Lihastoonus madal. Rem-uni: tekib esmakordselt keskimselt 70 kuni 90 min pärast uinumist esimese une tsükli lõpus. Kiirete silmade liigutused. K-kompleksite, unespindlite või deltalainete ilmumine tähistab Rem-episoodi lõppu. REM-une ajal on: väljalülitatud kolm amiinergilist neuronaalset süsteemi: noradrenergiline (tähelepanu), serotoniinergiline (õppimine, mälu), histamiinergiline . aktiveeritud on · koliinergiline süsteem · DA-
Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2. unestaadium 50% kogu une ajast silmade liigutused on kadunud lihastoonus mõõdukalt alanenud. 3. unestaadium ja 4. unestaadium 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aeglaseks e. deltauneks. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. 3.+4. unestaadium kokku 20-25% une ajast. Peale unetut ööd esmalt kompenseeritakse deltaune defitsiit ja seejärel REM-une defitsiit. Sügav uni domineerib 1 ja 2 unetsükli vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel. - lastel esineb selles unest-s uneskäimist, enureesi või pavor nocturnuse hooge REM-uni
annaabi.ee 
