kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks, koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab
olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess soojus eraldub Reaktsiooni isoterm Isotermiga saab leida Endotermiline protsess soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne Entalpia muut ( qp = deltaH )on soojusefekt konstantsel soojusefektiga konstantsel ruumalal rõhul Siseenergia U kõikide energialiikide summa, sisaldab Entroopia S Termodünaamiline funktsioon, mis endas nii soojusefekti kui paisumistööd iseloomustab süsteemi püüdlemist korrapäratuse poole. Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta Süsteemi korratuse määr
Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel. Nimetatud mootori rootor hakkab pöörlema ja nihutab reguleeriva reostaadi liugurit. Vool generaatori klemmidel. Kui generaatori pinge saavutab nõutava suuruse, kaob signal, mis tuleb võrdlevast elemendist elektrilisse võimendisse ning mootor peatub. Pinge tõusmisel
Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga (J). gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. 5
x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q-soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim Soojushulga (Q) ühikuks on (J). vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 5.Aine agrekaatoleku muutused-– Sulamine - aine üleminek tahkest olekust
x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q-soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim Soojushulga (Q) ühiluks on (J). vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 5.Aine agrekaatoleku muutused-– Sulamine - aine üleminek tahkest olekust
seadus ütleb, et üleminek keha kahe võimaliku oleku vahel saab toimuda ainult ühes suunas. Soojus ei lähe iseenesest üle külmemalt kehalt soojemale. 77. Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud siseenergia (U) on üks termodünaamika olekufunktsioonidest. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. Kineetiline energia ja temperatuur on omavahel seotud. Siseenergiat saab muuta soojuse üleandmisega või töö tegemisega. (deltaQ = deltaU + A) soojusmahtuvus on soojushulk, mida on vaja anda gaasile, et tõsta tema temperatuuri 1K võrra. (C= deltaQ/ delta T) erisoojus on soojusmahtuvus massiühiku kohta (c= C/m) entroopia on Q/T=S. Entroopiat ei saa mõõta, seda kasutatakse süstemaatilise oleku määramiseks. Kuna isoleeritud süsteem ei saa vahetada soojust ümbritseva keskkonnaga (deltaQ= 0) 78. Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
Need karakteristikud on mootori sekundaarpinge U2. U sõltuvust voolust nim trafo väliskarakteristikuks. Sekundaar pingemuutus on deltaU2 koormuse järkjärgulisel suurendamisel katseliselt leitavad ja võetakse üles tingimusel et staatoripinge saame leida tühijooksupinge U20 ja sekundaarpinge vahena. DeltaU2=U20-U2. Pingemuutus konstantse U1=U1n=const ja sagedus f=const (tavaliselt 50 Hz). Töö- ehk koormuskarakteristikute saamiseks tuleb nimipinge suhtes deltaU=(U1n-Uprim2)/U1n*100%, kus U1n-Uprim2 on leitav lihtsustatud aseskeemi mõõta pinget U1, staatorivoolu I1, toitevõrgust tarbitavat aktiivvõimsust P1, rootori pöörlemiskiirust n2 ja vektrodiagrammi alusel. Lõplikpinge muutus U%= (Uacos+U2 sin2) momenti võllil M2. Sõltuvused I1=f(P2), P1=f(P2), n2=f(P2) ja M2=f(P2) on otseselt karakteristikutena 15.Trafo energeetiline diagramm, kasutegur
annaabi.ee 
