Seega võib väita, et Eesti rannaniidud on valdavalt primaarse tekkega rohumaad ning karjatamine on nendel aladel loomulik. (Sammul, M. jt 2003) Lamminiidud Lamminiidud ehk luhad on jõgede kallastel asuvad niidud, mida suurvesi perioodiliselt üle ujutab. Luhad on tekkinud aladele, kust inimene on lammimetsa maha võtnud ning karjatama ja niitma hakanud. Vähemal määral leidub ka primaarseid lamminiite jõeloogetes ja jõgede deltaaladel. Lamminiitude taimestikku iseloomustavad erinevad jõega paralleelselt kulgevad ning luha kõrgusest ja üleujutuste ulatusest sõltuvad vööndid. Jõest kaugemal, kuhu tulvaveed jõuavad harva, domineerib kuiva lamminiidu kasvukohatüüp, mis on üsna liigirikas ja kus on enamuses niidutaimed. Mida jõele lähemale, seda niiskemaks muutub maa ja kõrgemaks taimestik. Jõele lähemal niisketes tingimustes domineerivad suuremad tarnad ning maa võib olla isegi soostunud
Amaravati paiknes lõunas Madrase lähistel, kus valitsejateks oli Andhara dünastia. Andhara riik tekkis II saj eKr ja kestis IV saj-ni pKr. Peamine keskus asus Kistna jõe deltas, kuid tipphetkel ulatus ta üle kogu Dekkani platoo teise rannikuni välja. Andharale on omased monumentaalne sakraalarhitektuur: kaljutemplid ja eriti stuupad. Üks varasemaid on Dsaggajapeta stuupa (II-I saj eKr), mida kaunistavad reljeefid mõjuvad oma äärmise pinnalisusega kui joonistused. Paljud stuupad deltaaladel said I saj pKr kannatada, kuid nad ehitati endisest suurematena uuesti üles. Nt hiiglaslik Nagardsunikonda stuupa ja sellest veelgi suurem Amarawati stuupa (50 m lai ja 30 kõrge). Mõlemad on kahjuks hävinenud, kuid osa tamburit ja piirdeid kaunistanud reljeefid on meieni jõudnud. Eriti huvitavad on need tükid, mis näitavad stuupa kunagist struktuuri, kus hauaküngas oli kaetud erinevate kujutistega - Buddha ümbritsetuna kummardajatest, lõvidest ja valvuritest, samuti stseenid ta elust
Erinevale voolusuunale ajas. Põimjaskihilisuse Laurentia vahel Iapetuse ookean ning edaspidi järgi saab leida voolusuunda ja kiirust. ülemaailmne liivakivilasund, tekkinud madalmeres ja püsis Baltika iseseisva kontinendina kuni deltaaladel (praegu kuulub Pärnu lademesse) . Pangea superkontinendi moodustumiseni 330 14. Tektoonika ja globaalsete Mere pealetungi jätkudes hakkasid settima 7. Mis on kuivalõhed? Kuidas nad mln aastat tagasi. Pärast Rodinia hiidkontinendi sündmuste omavaheline seos
Juudid ütlevad et neil kolm eksiili: 1) egiptuse eksiil 2) 587 eksiil 3) rooma riigi eksiil. [ Negatiivselt tuleb kindlaksmäärata, et iisraeli vangipõlvest egiptuses ei saa olla juttugi. Iisraeli egiptuse vangipõlvest ja exodusest ei ole pealt VT kusagil juttu, küll aga on üks Egiptuse document, mis on abiks üldiste asjaolude ja ajaloolise koloriidi selgitmisel (asub Briti muuseumis). Üriku järgi võis tegu olla rändkarjaste peatumisega Niiluse deltaaladel ja see ei olnud ainukordne sündmus Egiptuse ajaloos ja edasi võib sellest järeldada, et osa Iisraeli viibimist Egiptuses ei tule pidada tingimata väljamõeldiesks, vaid et see oli ajalooliselt täiesti võimalik, kuid mitte eksiili näol. ] Kümne kadunud suguharu kohta: jeremia 30, hesekieli 37 15-28, sakaria 10. 6-12. Kõik prohvetite raamatud. Need on alates eksiili asjast põhilised infoallikad, kuigi et laiali pillutatud. Juudi kogukond
annaabi.ee 
