Aphrodite saarelt leitud vanad kreeka parfüümid. 1.3 Minevikust kaasaega Parfümeeriatööstuse mineviku ja tuleviku sidujateks võib nimetada araablasi. Destilleerimisprotsessi, mille jooksul lilledest eraldatakse õlid meetodi, mis on kasutusel tänaseni ,arendas välja araabia arst ja keemik Avicenna, alustades oma katseid roosidega. Enne tema roosivee leiutamist kujutasid vedelad parfüümid segu õlidest ja maitsetaimedest, kuid roosivesi oli delikaatsem ja muutus ääretult populaarseks. Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal (15471559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini. Mehe laboratoorium oli ühendatud Catherine'i korteriga salajase vahekäigu kaudu, et lõhnaretsepte varaste eest kaitsta. Parfüümide menu Prantsusmaal aina kasvas, saavutades haripunkti 17. sajandil. Kuna populaarseks said lõhnastatud sõrmkindad, asutati 1656
tammemetsade puhul, nende raiumise ning hävinemisega samaväärset pidevat looduslikku taastumist. Tamme puitu kasutatakse veinide, eriti kõrgklassi veinide tootmisel kas hiiglasuurte käärimistõrte või väiksemate laagerdumisvaatide valmistamiseks. Tammest käärimistõrred on kasutusel tavaliselt tippveinide valmistamiseks. Kui vein läbib käärimisprotsessi juba tammes, on valmisveinil tamme-efekt delikaatsem ja täiuslikult arenenud. Vein, mis käärimisprotsessi läbib terastankides, suunatakse täiustumiseks tammevaatidesse (ainult need veinid kus tammisust taotletakse). Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega, mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standartne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Et vaatide kasutamine on väga kallis, on veinimeistrid kulude kokkuhoiu eesmärgil hakanud terastankidesse lisama tammest valmistatud laudu- seda nimetatakse tamme toimet
peegeldab ja tunnetab sisemisi hoiakuid ja kavatsusi. Vatasel juhul on tegemist lihtsalt käsku täitva masinaga, kes ei ole HÕIVATUD TÖÖ SISEMISEST MOTIVATSIOONIST- see mida vaataja näeb, on mitteemotsionaalne, intuitsioonita, vaimuvaba tegevus, milles ei ole ka füüsilisust. Selline suhtumine VÕIB töötada nn.abstraktsetes tantsudes, mis väidetavalt midagi ei väljenda (kuid siiski sisaldavad midagi). Narratiivses tantsus on karakteri, sündmuse, loo osa väga tugev ja märksa delikaatsem psüühe osa võib tahaplaanile jääda (tantsija kipub näiteks "näoga" liialt emotsioone väljensdama) või hoopiski kaduma. Seejuures vaatajad võivad mitte aru saada mõlemast variandist, sest neil võib peas olla hoopis oma "plaan" ja kujutlus. KOREOUTIKA TANTSIJA RUUM (kuidas tantsija suhestub ruumi, space in the body, body in the space) RUUM ON TÜHI, amorfne aines seni, kuni see pole kellegi (tantsija, koreograaf)
annaabi.ee 
