• automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada • Mõned Tristan Trazara tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.
futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide
väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis
lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis
annaabi.ee 
