Nendest teine, mis sisaldab soolo trompetit mängimas Johann Sebastian Bachi koraal tooni ja kolmas alapealkirjaga ,,Symphonie Liturgique" on tõenäoliselt kõige tuntumad. Kirjutatud 1946 aastal, kohe pärast sõda, võib sellel paralleele leida Benjamin Britten'i teosega ,,Sinfonia da Requiem". Täiesti 3 erinev on aga tema lüüriline ja nostalgiline neljas sümfoonia, alapealkirjaga ,,Deliciae Basilienses" ehk ,,Baseli Naudingud", mis on kirjutatud selle Sveitsi linna auks. Honegger oli laialdaselt tuntud kui rongide entusiast ja ütles kord tähelepanuväärselt: ,,Ma olen alati kirglikult armastanud lokomotiive. Minu jaoks nad on elavad olendid ja ma armastan neid nagu teised armastavad naisi või hobuseid". Tema rongide auks kirjutatud nö ,,liikumissümfoonia" ,,Pacific 231" tõi talle varajast tuntust 1923 aastal. Teos imiteerib auruveduri häält. 1953
timpanilöögiga re- noodil ning kuna see on löökpillide ainus partii, siis on ka selge, et nendel timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias. Honeggeri 3. ja 5. sümfoonia on mõlemad dramaatilised ning kirjutatud suurele sümfooniaorkestrile, siis teise sümfooniate paari moodustavad märksa kammerlikumad 2. ja 4. sümfoonia. Nii on 2. sümfoonia (1941) partituuris vaid keelpillid ja üks trompet, 4. sümfoonias "Basseli rõõmud" ("Deliciae Basilienses", 1946) on lisaks keelpillidele orkestris veel ka puhkpillide kahene koosseis. Oma pilvitult heakõlalise helikeelega on 4. sümfoonia traagilistele 3. ja 5. sümfooniale suureks kontrastiks. Võrreldes nii mõnegi teise oma kaasaegse heliloojaga (näiteks Stravinski või Milhaud` ga), on Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina olen helilooja", 1951) kirjutab Honegger justkui selle põhjenduseks, et "absoluutset originaalsust
libitum (trompetiga codas). See II maailmasõja ajal loodud teos sai nimeks "Vastupanuliikumise sümfoonia". Muusika kõlab süngelt ning kujutab traagilisi sõjasündmusi. Keskmise osa alguses ja lõpus kuuleme passacaglia-variatsioone. Finaali codas kõlab uus hümnilaadne teema, mida kontrapunktiliselt ümbritsevad sümfoonia ülejäänud teemad.Kolmas sümfoonia Liturgique (Liturgiline, 1946) on pühendatud dirigent Charles Munch'ile. Neljas sümfoonia Deliciae Basilienses (Baseli lõbustused, 1946) on loodud Baseli linna kammerorkestri ja selle dirigendi Paul Sacheri 20. koostööaastapäevaks. Viies sümfoonia Di tre re (1950) on taas traagilise alatooniga teos, mis valmis külma sõja ajal. Honeggeril tekkis sümfooniazanrist väga selge ettekujutus.Ta rõhutas, et näeb oma sümfooniaid kolmeosaliste tsüklitena, mille kokkuvõtvaks osaks on finaal. Tähtis osa vormikujunduses kuulub temaatilistele seostele osade vahel
annaabi.ee 
