Seoses tuumalaengu kasvuga hoitakse väliskihi elektrone tugevamini kinni . 10. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ? Põhjenda . Arühmades metallilised omadused ülalt alla liikudes tugevnevad , sest iga kihi lisandumisega aatomite raadiused suurenevad ja väliskihi elektrone seotakse nõrgemini . Brühmades on mõju vastupidine . 11. Mis on siirdemetallid ? Mille poolest erineb nende aatomi ehitus s ja p elementidest Siirdemetallid delemendid , paiknevad Brühmades . Nendel kõigil on enamasti 2 elektroni väliskihil ja nad võtavad elektrone juurde eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt . 12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ?
Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 2 3p 6 4s 2 3d 10 O: 1s 1 2s 2 2p 4 1 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 8 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a
arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule: · suureneb aatomi raadius ehk väliskiht kaugeneb tuumast ja · väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus. Elemente võib elemente liigitada selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: selemendid (IA, IIA) pelemendid (IIIAVIIIA) delemendid (siirdemetallid Brühmades) felemendid (lantanoidid ja aktinoidid) Nõnda on võimalik elektronvalemist ka üpris palju lisainfot välja lugeda. Näiteks elektronvalemi lõpp ...4s23d104p3 annab kohe informatsiooni, et element asub 4. perioodis, on aga pelement ning asub VA rühmas, kuivõrd väliskihil on 5 elektroni. s ja p elemendid ehk Arühmad
peamiselt tigude kodadest. On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2). 6. S, p ja delemendid, nende omadused ja kasutamine Selement Kui viimane täituv orbitaal on sorbitaal, siis on tegemist s elemendiga. (IA ja IIA elemendid) Pelement Kui viimane täituv orbitaal on porbitaal. (IIIA VIIIA rühm) Delement Kui viimane täituv orbitaal on dorbitaal. (IB VIIIB rühm) 7. Aineklassidevahelised seosed vaata punkt 5 8. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine 9. Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal 10
annaabi.ee 
