eesmärkideni säästlikult ja efektiivselt. Tähtis on kujundada selline kontrollisüsteem, mis aitab organisatsioonil efektiivselt ja säästlikult eesmärkideni jõuda. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kontrollimisel on 3 etappi: 1. Tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine 2. Tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega 3. Juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks Motiveerimine Motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Suurem osa neist on materiaalsed, kui leidub ka immateriaalseid. Siiski on tänapäeval vaieldamatult efektiivseimaks materiaalne motivatsioon (rahaline, esemeline)
Enamik organisatsioone ei kasuta vaid ühte kontrollisüsteemi kujundamisviisi. Tähtis on kujundada selline kontrollisüsteem, mis aitab organisatsioonil efektiivselt ja säästlikult eesmärkideni jõuda. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Eesmärgid annavad juhtidele spetsiifilise suuna. Kuid üksnes eesmärkide püstitamine või nende aktsepteerimine alluvate poolt ei garanteeri, et tehakse vajalikud tööde nende eesmärkide saavutamiseks. Tegelikult on juhtimine jätkuv protsess ja kontrollimistegevused annavad tähtsa lüli tagasi planeerimise juurde. Kontrolliprotsess Kontrolliprotsess sisaldab kolme eraldi etappi: (1) tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine, (2) tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega ja (3)
töötajad on suunatud ja motiveeritud. Kuid ei ole kindlust, et tegevused on plaanipärased ja et eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Eesmärgid annavad juhtidele spetsiifilise suuna. Kuid üksnes eesmärkide püstitamine või nende aktsepteerimine alluvate poolt ei garanteeri, et tehakse vajalikud tööde nende eesmärkide saavutamiseks. Tegelikult on juhtimine jätkuv protsess ja kontrollimistegevused annavad tähtsa lüli tagasi planeerimise juurde. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kui juhid ei kontrolli, ei saa nad kuidagi teada, kas nende eesmärgid ja plaanid on õigustatud ja
annaabi.ee 
