Enamus inimesi on järgijad, sh. ka juhid täidavad järgija funktsioone. 17. Millised tegurid tagavad tulemusliku delegeerimise? Efektiivse delegeerimise kuldreeglid 1.Põhjalik planeerimine. (Mida? Kes? Vahendid? Volitused? Ajagraafik?) 2. Kontrollmehhanismid. (Millised mehhanismid? Millal ülevaatamised? Millal tulemusvestlused? Tagasiside?) 3. Praktika ja analüüs. (juhendage, arendage suhtlemisoskust, organiseerige edasised delegeerimised) Juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna. Juht peab saavutama, et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Ta peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võib-olla ei meeldigi teha ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Teisi suunata tegevust korraldada-motiveerida. Toetada inimest
huvitavatena. Kuidas juht võiks ülesandeid delegeerida? Esimese sammuna peaks juht selgeks tegema need ülesanded, mida saab sekretärile lisaks tavatööülesannetele anda ja mida mitte. Kui ollakse aga jõudnud nii kaugele, et on selgunud, milline töö sekretärile delegeerida, peaks juht kaaluma, kuidas seda tööd üle anda. See ei peaks olema lihtsalt nii, et juht kutsub sekretäri kohale ja annab töö kätte. Kindlasti vajavad tööülesannete delegeerimised lisaselgitusi, sekretäril peaks olema võimalus ülesandega põgusalt ka tutvuda. Hea, kui sekretärile delegeeritud töö on selline, mille tulemusena kasvab ja areneb sekretär ise, tema tööalane kompetentsus laieneb ja teadmised avarduvad uues valdkonnas. Juht peaks oskama õpetada sekretäri, kuidas mingi töö juurde asuda. Sest aeg, mis kulub eelnevale koolitusele, tasub end mitmekordselt ära. Ebaõige on juhi käitumine asjasse nii, et kui ta
huvi nende probleemide vastu viisakas huvi nende eraelu vastu -väärilised tänu ja tunnustusavaldused alluvatele Efektiivse delegeerimise kuldreeglid 1.Põhjalik planeerimine. (Mida? Kes? Vahendid? Volitused? Ajagraafik?) 2. Kontrollmehhanismid. (Millised mehhanismid? Millal ülevaatamised? Millal tulemusvestlused? Tagasiside?) 3. Praktika ja analüüs. (juhendage, arendage suhtlemisoskust, organiseerige edasised delegeerimised) Delegeerimise hüved 1. Suurenenud produktiivsus ja efektiivsus. 2. Aja maksimeerimine. 3. Vähemoluliste tööde kõrvaldamine. Edukas delegeerimine võimaldab töötada tulemuste nimel. Põhjused, miks juhtidele ei meeldi anda volitusi alluvatele 1.Veendumus, et juht teeb üht või teist tööd ise paremini 2.Juhtimisvõime puudumine 3.Alluvate mitteusaldamine 4.Riski kartmine 5.Alluvate kontrollimise vajaliku süsteemi puudumine 6
annaabi.ee 
