6. PARL AMENDI ÜHE- JA KAHEKOJALISUS (SH KAHEKOJALISE PARL AMENDI MOODUSTAMISE VÕIMALUSED) Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse rahva poolt. Teine koda (Ülemkoda, Lordide koda) moodustatakse a. Seisuse alusel. Suurbritannias. Valimisi ei korraldata, õigus osaleda tuleb päritud või omandatud tiitliga. b. Regionaalvõimude valitud delegaatidest. Toimub Prants, Saksamaal ja Venemaal. c. Valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt USA, Itaalia, Jaapan. Kodadel on erinevates riikides erinevad ülesanded. 7. PARL AMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR – JUHATUS, AL ATISED KOMISJONID, ERIKOMISJONID (RIIGIKOGU NÄIDE) JUHATUS RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees
Dets 1922 X ülevenemaaline nõukogude kongress (I üleliiduline nõukogude kongress). NSVL asutamine seal. (Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Taga-Kaukaasia NFSV, Ukraina ja Valgevene NSV. Hiljem ka Usbeki, Turkmeenii ja Tadžiki NSV.) *********** 23' NSVL konstitutsioon. Liiduvabariikidel formaalselt õigus vabalt liidust välja astuda. Eristatakse üleliidulisi ja liiduvabariikide institutsioone. Kõrgeimaks riigiorganiks on kohalike nõukogude delegaatidest koosnev üleliiduline kongress, mis valib enda keskelt alalise võimuinstitutsioonina Kesktäitevkomitee. Parteid, mille tsentralistlik organisatsioon vastandub riigi detsentraliseeritud haldussüsteemile, põhiseadus ei maini. 21.01.1924 sureb Lenin, aga ennem astus välja Stalini võimutäiuse vastu. 24-29 Stalini tõus ainuvalitsejaks ja juhiks opositsiooni kõrvaldamise teel. 25' tagandab sõjarahvakomissari kohalt Trotski, kelle permamentse revolutsiooni teooria oli vastuolus Stalini
asemel sünge iroonia 20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. I Künniküsimus: Kuidas suhtuda kommunismi ja Nõukogude Venemaa juhitud III internatsionaali (kominterni), mis nõudis töölisparteilt tingimatut alistumist. Venemaa tingimused, mh: monoliitne partei, kus keskkomitee surub peale Moskva otsused. Ametiühingute allutamine parteile. Prantsusmaal oli esialgu kommunistide poolehoid võimas: hääletushetkel (1920) 68% sots. delegaatidest pooldas ühinemist internatsionaaliga. 130 000 liiget astub kom. Internatsionaali Prantsuse sektsiooni (sots. parteis oli lõhenemishetkel 180 000 liiget). Kom. Partei algus Prantsusmaal. Nende eesmärgiks on revolutsioon Prantsusmaal. On tollal suuruselt II kom. Partei maailmas (Nõukogude Venemaa järel). Kommunistid rajavad omad ametiühingud. Sotsialistid ei taha alluda Moskvale ja ei poolda revolutsiooni (nende hulgas on Marxi lapselaps Longuet ja tuntud sots. poliitik Leon Blum
annaabi.ee 
