hääletuskomisjoni liikmed on seda hiljem tunnistanud). Kirov aga tegi ränga vea ja rääkis talle tehtud ettepanekust Stalinile. 1. dets 1934. a Kirov mõrvati. Kirovi mõrv sai ajendiks suurtele repressioonidele. Stalin süüdistas oma konkurente Kirovi mõrvas. Leningradi parteiorganisatsioonis tehti põhjalik puhastus. Partei XVII kongressi delegaatidele maksis Stalin rängalt kätte selle eest, et nad olid julgenud tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg. Nende üle, kes olid tuntud parteitegelased, eelistas Stalin korraldada avalikke protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik- zinovjevliku terroristliku grupi "süüasi", kuhu kuulusid Zinovjev, Kamenev, ....kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja
Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks. · Esimesed taolised mõtete väljendused tuld Pärnust (ootamatult, sest sealne muulaste arv
Parteis ei viidud läbi mitte ainult puhastust, vaid lausa suurpuhastust. Numbrid maalivad selle operatsiooni ulatusest väga tõsise pildi. ,,/.../ 1934 1939 arreteeriti neli kuni viis miljonit partei liiget ja ametnikku poliitilistel põhjustel, nelisada kuni viissada tuhat neist hukati kohtuotsuseta ning järgmisel, kaheksateistkümnendal parteikongressil, mis tuli kokku 1939. aasta kevadel, oli 1934. aasta seitsmeteistkümnendast kongressist osa võtnud 1827st delegaadist esindatud veel vaid 37 ellujäänut. See terror oli pretsedenditult ebainimlik, sest ületas tavapäraseid, üldse igasuguseid piire."19 Terrorist ei jäänud puutumata ka Punaarmee juhtkond. 11. juunil 1937 teatati, et Punaarmee kõrgemat juhtkonda süüdistatakse riigireetmises ja järgneval päeval, et nad mõisteti kohtuotsusega surma20. Terrorit viidi läbi kvoodisüsteemi alusel. Kui puhastusoperatsioonide läbiviijad ei
annaabi.ee 
