Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide? Monosahhariidid, oligosahhariidid, olüsahhariidid
> laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn. > tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite (nt väävelhape) mõjul glükoosiks Tärklise hüdrolüüsi põhjusavad ka biokatalüsaatorid ensüümid. Kasutusalad: > toiduainetööstus > tärklissiirup toiduaine- ja kondiitritööstus > kartuli- ja teravilja tärklise hüdrolüüsil saadud glükoosi kääritatakse etanooliks Süsivesikute ainevahetus: Inimene sööb päevas 400-500g süsivesikuid
taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos. Ahelate hargnemiskohtade sidemed on püsivamad. Seepärast hüdrolüüsuvad ahelasidemed, eriti alates ahelate otstest, kiiremini. Lõplikult hüdrolüüsimata sega koosneb dekstriinidest. Dekstriinide molekulid on väiksemad ning võrreldes amülopektiini struktuuriga, meenutab dekstriini molekul kulunud luuakontsu. Dekstriini kasutati varem liimide valmistamiseks. Tärklis hüdrolüüsub samuti organismides. On erinevad ensüümid sirgete ja hargnenud ahelate lammutamiseks ja spetsiaalselt hargnemissidemete hüdrolüüsimiseks. Organismis on ka ensüümid tärklise ja teiste polüsahhariidide sünteesimiseks.
mono- ja disahhariididel võihape ja piimhape. Vatsa bakterid ei lagunda dekstriine, seetõttu amülopektiin seedub vatsas halvasti (Kartuli- ja maisitärklis). Need lagundatakse peensooles maltaasi toimel. Iga 100 g seedunud süsivesikute kohta tekib 4,5 metaani s.o ca 7% kogu söödaenergiast. Kõige kiiremini imendub süsivesikutest suhkur, siis tärklis ja kõige aeglasemini tselluloos. 99% energiast saab lehm lenduvatest rasvhapetest, ülejäänud osa dekstriinidest. 22 KALAKASVATUSE ERIALA 7. Proteiini seede lihtmaoga loomadel. Proteiini seede- algab maos maonõre proteaaside ja HCl toimel. Pepsinogeeni katalüüsil pepsiiniks on opt. Maonõre pH 2. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille aktiivsus on piiratud. Kümosiin kalgendab piima, ilma et lõhustaks peptiidsidemed. Kalgendumine aitab kaasa mao arengule
annaabi.ee 
