b) Kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. Hilisem sama õigusjõuga õigusakt või norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Presidendi dekreedil peab olema 3 allkirja, siis ta on jõus. (President, Peaminister ja Riigikogu esimees) Valitsuse määrusel peab olema 3 allkirja. (Peaminister, asjaomane minister ja Riigi sekretär) Hakkab 3ndal päeval peale Riigiteatajas ilmumist kehtima. Minister ja Kantsler (Ministrite määrus) KOV: Kohalikus lehes peab ilmuma ja siis 3ndal päeval jõustub. Volikogu poolt loodud määrusele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määruse puhul juhi
A. DEKREET Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1. dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2. dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised
1. Dekreet Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1) dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks
1. Dekreet Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1) dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks
annaabi.ee 
