Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud.Neilt võis leida stseene mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide."Sõdalane vigastamas ennast" Mustafiguuriline vaas 625- 474 ema. Mükeene kunsti näide. Joonis 1. Näeme Mükeene kunsti näided perioodist, mil vaasimaal oli geomeetrilisem. Teistel piltidel näeme vahvaid mereloomakesi , kes dekoreerivad vaase.Maalid on lainelised ja väga maalilised.Vaasimaali temaatika annab aimu, et tegemist on kultuuriga, kus merel, ning meresaadustel, on väga suur tähtsus.Isegi sümeetrilistel vaasidel võime märgata looduslähedast ornamentikat ning mängulisust.Kui kreeka geomeetrilse ornamentigaga vaasid olid väga igavad ja ranged, siis mükeene vaasimaalid on loomingulisemad ning elurõõmsamad. Kristiina Saaremäe Kunstiõpetus 1 kursus
sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki. o Et segadusse ajada halbu vaime. Isamehed o Isamehi võib olla vastavalt soovile. o Kunagi toimubsidki pulmades pruudiröövid, pruudil silma peal hoidma on jäänud nad tänapäevani. Riisi viskamine o Riisi visatakse peale laulatuse lõppu, kui noorpaar väljub laulatuskohast. o Pidevat tooma endaga pruudi viljakust. Tuvid o Lastakse kirikust väljudes lahti. Dekoreerivad pulmakaunistusi. o Sümbliseerivad rahu ja uut elu ka abielu kontekstis. o Kui tuvi näha pülmapäeval tähendab see, et hea kodu on kindlustatud. o Toovad õnne. Pulma kingitused o Traditsioon on välja arendatud vanast traditsioonist kinkida puuvilju, mis pidavat viljakust tooma. Lilled pulmas o Nagu teisedki dekoratsioone valitakse erilise hoolega ka lilli. o Igal lillel on oma sümboolika. Pulmatort o Pulmatorti serveeritakse peale laulatust kui liigutakse edasi peopaika.
Eesti Rahvusringhäälingu peamiseks ülesandeks on kvaliteetse võimaluse loomine otseülekannete tegemiseks ja saadete salvestamiseks tulevateks ülekanneteks. Klient varustatakse stuudio, aparatuuri ja personaliga (dekoraatorid, peainsener, valgustaja, helitehnik, helisalvestaja, arvutitehnik, operaatori Osakonnas on töögraafik, milles on kirjas, missugune tööline millisel ajal peab kohale tulema. Esimesena tulevad kohale dekoraatorid, kes valmistavad stuudio ette, ehk dekoreerivad. Seejärel tuleb valgustaja, kes seadistab antud saate jaoks sobiva valgustuse -- seab üles suured prozektorid, lisab vajadusel täiendava valgustuse või mingit ebatavalist värvi valguse lavastaja tellimisel. Seejärel tuleb tehniline peainsener ja helitehnik. Peainseneri töödeks on: 1. Kogu aparatuuri sisse lülitamine kõigepealt oma toas (kaamerate külge ühendatud televiisorid, juhtimispult, serverid), 2
ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo ,,Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. Loss ühendati galerii kaudu 19. sajandi esimesest poolest pärineva klassitsistliku kõrvalhoonega, kuhu ehitati tööruumid. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis
annaabi.ee 
