olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks. Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse, buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka hedonistliult aega.
ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik. Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von
Juugend- disainerid püüdsid luua väljenduse kaasaegsemat viisi hoidudes ajalooliste stiilide "rüüstamisest". Leidmaks inspiratsiooniallikat ornamentidele pöördusid nad looduse poole. Juugend-disainerid püüdsid summutada historitsismi ja naturalismi ammendunud kliseesid mitte loogikaga vaid "bio-loogikaga". Elu ja orgaanilise maailma võlu pidi eemale peletama mineviku stiilide vaimud. Looduslike vormide kasutamisel dekoratsioonis olid juba vanad traditsioonid lääne kunstis, kuid seda oli kasutatud enamasti esinduslikkuse suurendamiseks. Juugendis oli lähenemine hoopis teine. William Morris märkis, et kunstnik "ei pea jäljendama loodust, vaid taaslooma seda kaotamata midagi selle (looduse) värskusest". Idee, et kaunid kunstid pole lihtsalt looduse otsene kopeerimine, vaid kujutlemisvõimelise loomingu iseseisev maailm, kus loodus
59 Skandinaavia maades ning Baltikumis. Kolmelööviline basiilika on lahendatud klassikalises gooti süsteemis tugikaared, kooriümbriskäik, kabelipärg. Eksterjööri peamise dekoratiivse efekti moodustab telliskivist laotud mustri ja sileda seinapinna vastandamine. Samu põhimõtteid on rakendatud ka Rostocki Maarja kiriku dekoratsioonis, Bad Doberrani kloostrikirikus jne. Nimetatud telliskivikirikud kuuluvad koos paljude teistega nn. hansa gruppi. Hilisgootika perioodil ehitati palju nii hansalinnades kui ka Svaabimaal, kus kujunes välja Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525). Arvukalt oli
annaabi.ee 
