Red House (P. Webb)- Morrise kodu, punasest tellisest, asümmeetriline, teravkaared, järsk katus, dekoratiivsed korstnapiibud, looduslikud materjalid, mitmekesised aknad ka lansetlik- kitsas terava kaarega, väga kõrgelt hinnatud maja. Ehitati nö seest välja, oli teada tubade suurused ja nõudmised. Meenutab pigem maamaja tüüpi, esineb kindlusearhitektuuri jooni. Ineterjööris naturaalsed materjalisd- tammepuit. Erineva suuruse ja kõrgusega toad. Dekoratsioonides väga palju kohalikke lilli. Värvitoonid mahedad, looduslähedased. 11. Geomeetrilise ja maalilise juugendi tunnused. Charles Rennie Mackintosh ja Hill House iseloomustus. Josef Hoffmann ja Villa Stocklet` iseloomustus. Victor Horta ja tema loomingust paar näidet koos iseloomustusega. Pearõhk sisekujundusel, looduslikud materjalid, uudsed raudbetoon materjalid. Dekoratiivset juugentit isel eeskuju loodusest, kus püüti jäljendada voolavust ja elulikke
3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud
the Street Where You Live" , said tuntuks enne ametlikku esietendust. Brooks Atkinson nimetas tükki sajandi üheks parimaks muusikaliks . Esiotsa ei osanud kriitikud leida, milles õieti peitub "Minu veetleva leedi" veetlus: kas Lerneri tabavates laulutekstides, mis Shaw' originaaali kõrval ei tundnudki liiglihana, Loewe' meloodiates, Cecil Beatoni kujundatud hinnalistes kostüümide, mistabasid täpselt 1912. aasta stiilu, Hanya Solm koreograafias, Oliver Smithi mustvalgetes dekoratsioonides või silmapaistvates näitlejasaavutustes. "Minu veetlev leedi" püstitas uue maailmarekordi muusikali mängukordade arvus ja tulus. Juba 1958. aasta lõpuks oli ta 10 miljoni dollarilise sissetulekuga surunud senise tipu, Rodgersi ja Hammersteini muusikali "Vaikne ookean" teisel kohale . Kokku mängiti seda Bordwayl 2717 korda, Londonis püsis see laval 2281 etenudskorda. USA trupp esitas muusikali ka Nõukogude Liidus, kes see samuti sooja vastuvõtu
annaabi.ee 
