Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. Tema näitused on toimunud mitmes Eesti linnas, samuti ka Taanis, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Soomes. Külastatud näitusel olid kõik pastellimaalid, mida ühtekokku oli 33 tükki,
väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele, tahmale ja kärpimisele. Kukerpuu areaal on Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Eestis tavaline. (http://bio.edu.ee/taimed/...) 5 Kasutusotstarve Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist. Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees. Viljad hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult vitamiin C-d, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi. Puit on helekollane, hästi poleeritav, sobib väikesteks tisleritöödeks. Koort ja juuri kasutatakse
Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma,
Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis Liigi eritunnused: Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees Kasvukoha nõuded: Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale. Kasutamine haljastuses: Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu2.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas. Võhikud võivad segamini ajada arooniaga just marjade tõttu.
annaabi.ee 
