tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist. Kuigi art nouveaule peetakse kõige iseloomulikumaks voolujoonelisust, on selles kasutatud ka palju nurgelisi vorme. Seda just eelkõige Sotimaal ja Austrias.
Dresser, kirjanikud Walter Pater ja Oscar Wilde · Laiem huvi Jaapani vastu kasvas pärast aastat 1854, kui Jaapan ametlikult lõpetas oma pikaajalise isolatsiooni (mis oli alanud aastast 1637). See tõi kaasa Jaapani asjade sissevoolu Prantsusmaale ja sealt teistesse Euroopa maadesse. · Jaapani kunsti (eriti ukiyoe koolkonna värviline puugravüür) mõju maalile ja dekoratiivsetele kunstidele oli laialdane ning sealt laenatud elemendid olid tihti allikast eristamatuna tihedasti töösse liidetud. · Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule. Whistler, James Abbott McNeill oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik, kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal, kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid
II Maailmasõjaga katkenud looduskaitseline tegevus Eestis hoogustus uuesti 1957. a. looduskaitseseaduse vastuvõtmisega ja 1958. a. 55 taimeliigi kaitse kehtestamisega. Haruldaste taimeliikide kaitseks loodi Viidumäe Riiklik Looduskaitseala ning 4 taimestiku ja 9 loomastiku- taimestiku kaitseala. Järgnevate aastakümnete intensiivne looduskasutus põhjustas 1983. a. kaitsealuste taimeliikide nimestiku täiendamise 119 liigini. Haruldastele, reliktsetele ja dekoratiivsetele liikidele lisandusid kümned inimtegevusest ohustatud taimeliigid. 1. juunil 1994 jõustus "Kaitstavate loodusobjektide seadus". Selle seaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid reziimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse. Kaitse alla võtmisel ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsamaid põhimõtteid (nimeline kaitse): 1. Teaduslik väärtus Eesti flooras on üle 300 taimeliigi, mille areaali piir läbib Eesti territooriumi
Palju ehitati linnakindlustusi ,iga linna kaitsetornide hulgas kuulus tähtis koht väravatornidele Arhitektuurselt lahenduselt on huvitavamad Rostocki Kröpelini torn oma nõelja tornikiivriga (15.saj.) ning ehitusmeister Heinrich Helmstede poolt 15.saj. ehitatud Lüübeki Holsentor. Tornidega olid tavaliselt varustatud ka raekojad. Saksa gootika pärlite hulka kuulub kindlasti Braunschweigi raekoda (14.saj.), mille astmikviiludega otsafassaadid sekundeerivad hoone väljakupoolsetele dekoratiivsetele frontoonidele. Telliskivigootikale iseloomulikke võtteid on rakendatud Straalsundi raekoja arhitektuuris (14.saj.). Münsteri linna raekoja (14.saj.) kaunistussüsteemis aga on palju sakraalarhitektuurist ülevõetut. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev
annaabi.ee 
