I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos
keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- Diego Velazques „Sevilla veemüüja“, ajalooline ja mütoloogiline temaatika. Skulptuur-Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“, dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram Mis on afektiõpetus? - Ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? - Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Leia seoseid barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel - Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud
tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke. antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid.
Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj. omavad saksa kunsti arengus otsustavat tähtsust sisserännanud madalmaade meistrid: Cornelius Floris, Alexander Colin, kes võtab osa Heidelbergi lossi kaunistamisest ja lõpetab Maximiliani haua Innsbruckis, Adriaen de Vries, kes on loonud rea kaevusid, jt. nende tööde stiil on enamasti täiesti maneristlik. Dekoratiivplastika alal kujundavad sakslased siiski u. a. 1600 välja väga omapärase hilisrenessansi ehk õigemini eel-barokkstiili, mis iseloomustab arhitektuuriraamide suurte joonte piiramatu ja tihti maitsetu detailide kuhjamisega. Saksamaa arhitektuurist üldiselt Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad väga vähe.Võrreldes Itaaliaga ja Prantsusmaaga jäävad sakslaste saavutused arhitektuuri alal tugevasti tagaplaanile.
Louis XVI valitsusajal aga kujuneb Prantsusmaal välja revolutsiooniline situatsioon, mis kulmineerub 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooniga, monarhia kukutamisega ja vabariigi väljakuulutamisega 1792. aastal. Ideaalse vabariigi eeskuju nähti kreeka linnriikides. Louis XVI stiili asemale astub rangem, lihtsam, karmim stiil nn. Direktooriumi stiil ( 1792 - 1799 ), mis lähtub peamiselt antiik - Kreeka ehitusvormidest. Iseloomulikud on jõulised geomeetrilised vormid, lakooniline dekoratiivplastika. Ehitisi on sellest perioodist vähe, palju on aga utoopilisi projekte. Napoleon I võimuletulek ja Prantsusmaa ( taas )kuulutamine impeeriumiks toob endaga kaasa pöörde kõrgklassitsismi. Prantsusmaal kannab see nimetust ampiirstiil ( 1800 - 1830) , kus eelkõige lähtutakse Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Ampiirstiili taotluseks oli Prantsusmaa võimu väljendamine. Rooma eeskujul püstitati esinduslikke võidukaari, obeliske jt. mälestusehitisi