enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks. See väljendus kirikutes, paleedes, lossides ja jõukate valitsevate klasside häärberites kolriidis ja ornamendi kasutamises. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel ja puitpindadele, kuid kõige silmatorkavamalt avanesid need vaatajale tekstiilides vaipades, patjades, idamaistes seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Päikesevärvina ühendati vanades kultuurides loojajumalaga
põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast. Merovingide ajastul, eriti keldi ja vendeli kultuuri ehituskunstis ja kunstkäsitöös esinev, tihti koos looma- ja taimemotiividega. taimornament - kõikidel aegadel esinev ornamenditüüp, mis stiililt võib esineda naturalistlikust loodusekujutusest kuni range stiliseerimiseni. väänel - köitraag, väänlev taimmotiiv dekoratiivkunstis lehtornament - vähemal või suuremal määral stiliseeritud lehtedest või õitest koosnev harilikult korduva motiiviga kaunistus arhitektuuris, tarbe- või raamatukunstis (palmett, arabesk, akantus, liilia) fiibula - pronksist või õilismetallist pannal riiete kinnitamiseks hilisantiigis ja rahvasterändamise ajal agraff - ilupannal, riietushaagid, ühendav metallklamber
a. radiaalne kiirjas. regulaaraed põhiolemuslikult formalistlik aed või stiil, millega tihti ühinevad sümmeetria, teljeline ja rõhutatult arhitektooniline ehitiste ning ruumi kasutus. renessanss (pr. renaissance uuestisünd) arhitektuuris ja kunstis stiil, milles leidub gooti ja kreeka-rooma - st antiigi - elemente. Teiseks nurgakiviks oli loodus ja arenenud loodusetunnetus. rokokoo (pr.) baroki dekoratiivne hilisstiil arhitektuuris ja dekoratiivkunstis, tekkis 18. saj ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal. Rokokood iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. romantism suund ja stiil Euroopa rahvaste kultuuris 19. saj I poolel. rondeel (pr. rondelle) ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak (pr. toile). Ka kaheksanurkne muruväljak aia sissepääsu juures, vrdl radiaalne hanejalakujund (pr. patte d'oie)
Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks. See väljendus kirikutes, paleedes, lossides ja jõukate valitsevate klasside häärberites kolriidis ja ornamendi kasutamises. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel ja puitpindadele, kuid kõige silmatorkavamalt avanesid need vaatajale tekstiilides vaipades, patjades, idamaistes seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane.
portaalina. Värvid.Gooti ajastu värvipaletti saab enamasti jälgida sakraalhoonetes – katedraalide värvigamma sõltus suuresti vitraažakendel kasutatud tonaalsusest. Kasutati kogu täiskõlalist värvigammat, domineeris sinine kui taevaliku värvi, põhituumiku moodustasidki indigosinine, punane ja kollane(kuldkollane). Kirikute ja kabelite lagesid kujundati sinise taevana, milles särasid kuldsed taevatähed. Värvide kasutamine muutus eriti dekoratiivkunstis väga peenemaitseliseks, mis väljendus kirikute, ühiskondlike ehitiste ja jõukate linnakodanike elamute värvikasutuses ning ornamendikunstis. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel- ja puitpindadele, palju kasutati värvilist tekstiili. Ornament. Gooti ornamentika üheks osaks on akende kiviraamistik: maasvärk, roosakende kujundus, mis areneb vasragootika lihtsamatest vormidest hilisgooti leeke või kalapõit meenutavate voogavate joonteni
annaabi.ee 
