rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid. TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid. Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405
argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril. Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir
vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid. Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa peaasjalikult drenaazitorude valmistamiseks. Savi kasutatakse ka Kunda tsemendi dolomiit). Lubjaks sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. toorainena. Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel Devoni ladestu lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest
annaabi.ee 
